Naine kaaludega
Kannatanu kohtlemine peab lähtuma viiest põhimõttest

Aastal 2018 alustasime mitme kannatanute kohtlemisega seotud arendusega. Näiteks lõime kannatanutele jagamiseks ohvri õiguste lehe, kus on lihtsas keeles selgitatud, mida mingi õigus endast kujutab.

Lehe eesmärk on aidata kaasa, et kannatanu oleks informeeritum oma õigustest. Kui see dokument talle anda või e-posti teel saata, on tal hiljem võimalik näiteks kodus järele mõelda ja sellega tutvuda. Ta saab viia ennast kurssi sellega, millistele tugiteenustele on tal õigus, keda ta menetluse juurde võiks vajada, milliseid hüvitisi taotleda. Loodame, et kannatanutel on sellest abi ning nad on tulevikus rohkem teadlikud menetlusega kaasnevatest õigustest ning võimalustest.

Teiseks kogunes esimest korda kannatanute kohtlemise parima praktika koondamise töögrupp. Sellesse kuuluvad nii prokurörid, politseinikud kui ka ohvriabi. Ühiselt mõtleme läbi, mida saame teha selleks, et kannatanu tunneks ennast turvaliselt ja hoituna, et me ei teeks temast uuesti ohvrit ning muudaksime menetlusprotsessi enda võimaluste raames talle võimalikult mugavaks.

Olulised põhimõtted

  1. Anname infot

    Eesmärk on, et suhtleksime kannatanuga ning selgitaksime menetluses toimuvat. Informatsioon menetluse kohta peab olema kannatanule kättesaadav ja selge. Info andmine peaks olema  individuaalne ning võtma arvesse konkreetse kannatanu vajadusi. Menetleja ei eelda, et keegi enne teda on juba asjakohast infot andnud, vaid küsib üle. Oleme kannatanu jaoks olemas, kui ta seda vajab.

    Oluline on, et menetleja selgitaks välja, kas kannatanul on olemas toetav inimene, keda ta soovib menetlustoimingul enda kõrvale või keegi, kes saaks teda toetada menetluse kestel ning temaga toimunust toibumisel. Lisaks eelnevale tuleb kannatanule tutvustada menetlusliikide eripärasid ja valikuid lihtsalt ja aru­saadavalt.

  2. Hindame abivajadust ja pakume tuge

    Eesmärk on, et suure abivajadusega kannatanud jõuavad neile vajalike teenuste või toetusmeetmeteni. Anname kannatanule ülevaate, milliseid teenuseid on tal võimalik ohvriabi kaudu saada. Selgitame välja, kas kannatanu vajab esindamist. Juhul kui kannatanul ei ole kuhugi minna, tuleks talle anda infot lähima turvakodu või kriisiabikeskuse kohta. Lisaks tuleks hinnata, kas kannatanu võiks taotleda lähenemiskeeldu, ning seda võimalust tuleks kannatanule võimalikult lihtsalt selgitada. Ühtlasi peaks prokurör arvestama sellega, et kannatanu ei peaks puutuma kokku kahtlustatava või süüdistatavaga, kui see võib talle halvasti mõjuda.

  3. Kahjude hüvitamine

    Eesmärk on toetada kuriteoga tekitatud kahjude vabatahtlikku hüvitamist ja heastamist võimalikult varajases menetlusetapis ning Tsiviilhagide kaudu nõuete esitamise eelistamist riiginõuete esitamise ees. Menetleja selgitab kannatanule, milline on optimaalne ja konkreetse menetluse korral mõistlik summa. Samuti aitab ta kannatanut vastava vormi täitmisel. Võimalust esitada tsiviilhagi tuleb tuletada meelde ja pakkuda kogu menetluse vältel, kui seda ei ole veel esitatud.

  4. Kiire menetlus

    Eesmärk on, et lahendus ja tagasiside jõuavad kiirelt kannatanuni. Oluline on arvestada menetlustoimingute ja näiteks võrgustikukohtumiste kokkuleppimisel kannatanule sobiva ajagraafikuga, võimalusel tuleb vältida kannatanu korduvaid väljakutsumisi. Samuti tuleks kannatanu kuulata üle sündmuskohal, kui kannatanu emotsionaalne seisund seda võimaldab. Jaoskonnast kaugemal elavatele kannatanutele tuleks võimaldada ütluste andmist mõnes teises jaoskonnas või kodust (näiteks Skype’i teel).

    Kasutame digitaalseid võimalusi ega jooksuta kannatanut. Kannatanut ei ole asjatult mõtet suunata ühte ja sama infot korduvalt esitama (näiteks kuriteoteates ja ülekuulamisel). Kui kannatanu on juba jaoskonnas, kus on ohvriabitöötaja, siis tuleks ta võimalusel samal päeval vastu võtta.

  5. Õiglane menetlus

    Kriminaalmenetluse üks eesmärkidest on, et kannatanu tunneks õigusrahu saavutamist. Kannatanu kogemus, et menetlus viidi läbi õiglaselt ning professionaalselt, on õigusrahu aspektist väga oluline. Kannatanule tuleb menetluse jooksul anda ausat (ja julget) tagasisidet. Näiteks kui menetlus läheb lõpetamisele, siis enne lõpetamise määruse koostamist (eriti kui koostatakse põhistamata määrus) ja kannatanule saatmist tuleks helistada kannatanule ning teda sellest teavitada.

    Kui menetleja järgib menetluses kannatanuga kokku puutudes eelnevaid nõuandeid, siis tunneb kannatanu, et temaga arvestatakse ja ta saab mõjutada temaga seotud menetlust. See omakorda tagab, et kannatanu turvatunne taastub kiiremini ning ta on menetluse jooksul koostööaldis.  Sensitiivne kohtlemine annab ohvrile jõudu tegutseda. Kui ametiasutuses koheldakse ohvrit piisava mõistmisega, on tal lihtsam saada üle trauma tagajärgedest ning elus edasi liikuda. Ohvrisõbralik ja avatud suhtlemine on üks peamisi viise turvatunde loomiseks: see ütleb kannatanule, et ta on oluline, tema muret võetakse tõsiselt, ta ei ole murega üksi, teda aidatakse nii palju kui osatakse.

 

Kristi Mäe
riigiprokuratuuri arendusnõunik