Riigiprokuratuuri järelevalveosakonna vastutusvaldkonnaks on kriminaalmenetluses prokuröride määruste või menetlustoimingute peale esitatud kaebuste lahendamine, prokuratuuri põhitegevuse analüüsimine ja kontrollimine, prokuröride nõustamine ning prokuratuuri põhitegevust käsitlevate õigusaktide väljatöötamisel osalemine ning süüdistusfunktsiooni täitmine prokuröride poolt toime pandud kuritegudes.

2017. aastal lahendas järelevalveosakond 607 kaebust kriminaalmenetlustes prokuröride poolt vastuvõetud lahendite ja toimingute peale. Seejuures 51% kaebustest esitati abiprokuröride ja 35% ringkonnaprokuröride lahenditele. 432 kaebust jäeti rahuldamata (71%) ja 122 rahuldati (20%). Läbi vaatamata jäeti 53 kaebust ja seda eelkõige põhjusel, et kaebuse esitas kaebeõiguseta isik, s.t tegemist ei olnud kannatanuga, vaid kuriteoteate esitajaga. Kriminaalmenetluse seadustiku §207 sätete kohaselt saab kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmisele või lõpetamisele esitada aga vaid kannatanu.

Rahuldatud kaebustest oli enim seotud kriminaalmenetluse lõpetamise määruste tühistamisega (62). Lisaks tühistati 35 kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsust ja rahuldati kolm kaebust süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks ning 2 kaebust seonduvalt jälitustegevusega saadud andmete tutvustamisega. Kõige rohkem tühistati Põhja Ringkonnaprokuratuuri (69) ja kõige vähem Riigiprokuratuuri (1) lahendeid. Võttes aga arvesse rahuldatud kaebuste osakaalu kõikidest piirkonna kaebustest, oli tühistatud lahendite arv suurim Viru prokuröride osas (23%).

Kriminaalmenetluse lõpetamiste tühistamised järelevalveosakonna poolt ringkonniti
Kriminaalmenetluse lõpetamiste tühistamised järelevalveosakonna poolt ringkonniti

Järelevalveosakond hoiab end kursis ka sellega, mis saab kriminaalmenetlustest pärast tühistamist edasi. Enamus kaebuste ajendil alustatud või uuendatud kriminaalmenetlustest lõpetatakse kas KrMS §-de 200 või 2001 alusel, kuid 2017. aastal jõustus 19 kriminaalasjas süüdimõistev otsus ja 11  kriminaalasjas kohaldati otstarbekusest lõpetamist. Neist olid 19 Põhja, 5 Lääne , 4 Viru  ja 2 Lõuna RP lahendid.

Huvitavamad juhtumid olid:

  • Kriminaalasjas nr 13240104444 menetleti KarS § 201 lõikes 1 ettenähtud omastamise kuritegu, mis seisnes selles, et pärast kinnistu müüki enampakkumisel omastas endine omanik kinnistul ja sellel asuvatest tootmisruumidest asju. Kriminaalmenetlus lõpetati Viru Ringkonnaprokuratuuris kahel korral, sest alguses leiti, et vara äraviimine ei olnud tõendatud ja teisel korral, et omastatud vara ei olnud kahtlustatavale võõras. Riigiprokuratuur rahuldas kannatanu kaebused ja uuendas kahel korral menetluse. 26.06.2015 saatis ringkonnaprokurör süüdistusakti üldmenetluses kohtusse. Kohtuasjas nr 1-15-5287 jõustus Riigikohtu 11.01.2017 määrusega süüdimõistev otsus, millega karistati süüdlast KarS § 201 lg 1 järgi 4 kuu vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga koos kohustusega hüvitada kannatanule tekitatud kahju.

  • Kriminaalasjas nr 13230102187 menetleti KarS § 169 lg 1 ettenähtud kuritegu (vanema poolt lapsele elatusraha mittemaksmine). Siin lõpetati kriminaalmenetlus Põhja Ringkonnaprokuratuuris tervelt kolm korda, sest prokurörid leidsid kogutud tõendite pinnalt, et lapse isal ei olnud võimalust elatusraha maksta. Järelevalveosakond rahuldas kolm korda kannatanu kaebuse ja uuendas menetluse, sest tõendid viitasid, et kahtlustataval oli piisavalt vara välisriigis, mille arvelt oleks saanud oma kohustusi lapse ees täita. Ringkonnaprokurör edastas 13.06.2016 süüdistusakti üldmenetluses kohtusse, kus Riigikohtu 06.03.2017 määrusega jõustus süüdimõistev otsus, millega karistati süüdlast 6-kuulise vangistusega, mis asendati 180 tunni üldkasuliku tööga.

  • Kriminaalasja nr 16230101194 menetlus sai alguse Riigiprokuratuuris kannatanu kaebuse alusel, kelle kuriteoteates ei leitud Põhja prefektuuris ja ka Põhja Ringkonnaprokuratuuris kuriteole viitavaid tunnuseid, mistõttu kriminaalmenetlus jäeti alustamata. Pärast riigiprokuröri poolt menetluse alustamist ja juhiste andmist, viidi kohtueelne menetlus läbi ning ringkonnaprokurör edastas süüdistusakti üldmenetluses kohtusse. 22.03.2017 mõistis Harju Maakohus isiku õigeks, kuid ringkonnaprokurör vaidlustas otsuse ning Tallinna Ringkonnakohus mõistis isiku osaliselt süüdi KarS § 385 lg 2 ettenähtud kuriteos (võlgniku poolt vara kohta valeandmete esitamine kohtutäiturile ja kohtule vande andmisel). Kohtuotsus nr 1-17-475 jõustus Riigikohtu määrusega 19.12.2017.

Lisaks prokuröride nõustamisele ja kaebuste lahendamisele täitsid riigiprokurörid osakonna tööplaanist tulenevaid ülesandeid. Kui jälitustegevuse seaduslikkuse kontroll on muutunud osakonna tegevuses juba tavapäraseks, siis prokuröride kui kohtus riiklike süüdistajate tegevuse analüüsimine oli ka järelevalveosakonna jaoks uudne, aga see-eest huvitav ja põnev väljakutse.

  • Riigiprokurör Laura Vaik analüüsis koos konsultant Kaspar-Urmas Ojaga, kui palju ja miks mõisteti isikuid õigeks 2015. ja 2016. aastal üldmenetluses otsuseni jõudnud kriminaalasjades (vt ka aastaraamatu artiklit ning analüüsi).

  • Riigiprokurör Andres Ülviste analüüsis prokuröride kohtus esitatud avakõnesid (vt ka aastaraamatu artiklit) ning koostöös arendusnõunik Jako Sallaga alaealiste menetlusosaliste erikohtlemist kriminaalmenetluses.

  • Riigiprokurör Kadri Väling analüüsis koos konsultant Lauri Jõgiga 2017. aasta maakohtutest kriminaalasjade prokuratuuri tagastamise põhjuseid (vt analüüsi siit).

2017. aasta paistis silma viljaka õigusloome poolest, sest järelevalveosakond valmistas ette Prokuratuuri arvamusi kahekümne eelnõu või väljatöötamiskavatsuste kohta.

 

Dilaila Nahkur-Tammiksaar

Juhtiv riigiprokurör