Prokuröride mälestused olulistest kriminaalasjadest viimase 26 aasta jooksul

MM-võistlustel Austrias vahistati veredopingu kasutamise kahtlusega viis sportlast, nende seas kaks Eesti suusatajat. Sama aasta lõpus mõistis Harju maakohus treener Mati Alaveri kokkuleppemenetluses süüdi dopingu tarvitamisele kallutamises.

Paistab, et läbi Taani panga Eesti filiaali on liikunud mägede kaupa kahtlast raha. Küsimusi on tänaseni rohkem kui vastuseid.

2017. aasta jõulud olid Eestis fentanüülivabad: aastaid spetsiaalselt fentanüüli kui eriti ohtliku ainega võitlemist ning kohaliku fentanüülilabori avastamine ja sulgemine tegid siinse narkoturu fentanüülist lagedaks. Narkosurmade statistika kukkus mäekõrguselt murumadalaks.

29. novembril 2016 andis riigiprokuratuur teada, et esitas Tallinna linnapeale süüdistuse korduvas suures ulatuses altkäemaksuga nõustumises ja selle vastuvõtmises, suures ulatuses toime pandud rahapesus, suures ulatuses ja korduvalt toime pandud omastamises ning suures ulatuses keelatud annetuse vastuvõtmises erakonnale. 2018. aasta detsembris otsustas riigikohus vabastada Savisaare kohtumenetlusest tema tervisliku seisundi tõttu.

2015. aasta 9. detsembril leiti Narva spordirajalt 14-aastase tüdruku surnukeha. Kaks aastat hiljem mõistis kohus 20-aastase Vene kodaniku tüdruku lämmatamise eest 12 aastaks vangi.

2014. aastal saadi jälile Ida-Virumaal äriühingutele fiktiivsete arvete koostamisega tegelenud kuritegelikule ühendusele ning selle ninamees võeti vahi alla. Kaks aastat hiljem kuulutas maakohus mehe ja tema abikaasa süüdi.

Eesti Ekspressilt sõnu laenates: 14.04.2014 ennelõunal pidas „keskkriminaalpolitsei hambuni relvastatud eriüksus K-komando“ Capital Inkasso ruumides kinni Assar Pauluse. Lisaks Paulusele vahistati Harju Maakohtus veel neli isikut. Üks Eesti õiguskaitseasutuste ajaloo suurimatest koostööprojektidest oli jõudnud vahefinišisse. Punkti sai loole panna kohtuotsusega aastal 2017.

Mujal Euroopas juba levinud, Leedust koordineeritud autovarguste skeem jõudis Eestisse 2009. aastal ning on sellest ajast alates edendanud hoogsalt nii riigisisest kui rahvusvahelist koostööd korrakaitseteenistuste vahel.

2008. aasta 21. septembril vahistati kaitseministeeriumi nõunik Herman Simm. 2009. aastal mõistis kohus kuus aastat ministeeriumi julgeolekuosakonda juhtinud Simmi riigireetmise eest 12 ja pooleks aastaks vangi. Ta vabastati ennetähtaegselt 2019. aasta sügisel ning peab kuni 18. märtsini aastal 2021 alluma kriminaalhooldaja käitumiskontrollile.

Riigiprokuratuur soovis Reiljanit süüdistada pistise võtmises ning saadikupuutumatuse äravõtmisega see võimalus avaneski. 2009. aastal mõistis kohus riigikogu saadiku Reiljani pistise võtmises süüdi. Kriminaalkorras karistati ka pistist maksnud ärimeest ja seda vahendanud advokaati.

26. aprillil alustati Tõnismäel Pronkssõduri monumendi juures ettevalmistusi sealsete säilmete ümbermatmiseks. Juba palju varem oli aga kusagil mujal alustatud ettevalmistusi selleks, et ümbermatmine ei kulgeks probleemideta.

Politseimuuseumis seisab hiiglaslik katkine metallist hammasratas, mille tõid Peruust Eestisse viis juudi meest. Hammasrattast leiti 45 kilo, tolle aja kohta kogu piirkonna mõistes ulmeline kogus kokaiini.

Sarimõrvarid Juri Ustimenko ja Dmitri Medvedev tapsid 2002. aasta kevadel viis inimest ning hoidsid kogu Eestit nädalaid hirmu all. Medvedev hukkus Valkas tulevahetuses politseinikega, Ustimenko tabati hiljem Poolas ja mõisteti 2004. aastal eluks ajaks vangi.

9. septembril hakkas Pärnu haiglasse saabuma massiliselt mürgistusnähtudega inimesi. Tragöödias kaotas elu 68 inimest, kümneid kaotas nägemise. 2003. aastal mõisteti vangi kaheksa meest, kes olid teadlikult müünud salaviina pähe vaatide kaupa varastatud mürgist metanooli.

1999. aastal läks pankrotti ERA pank. Viis aastat hiljem mõisteti kolm meest pankroti põhjustamises kriminaalkorras süüdi.

1997. aasta varasuvel suri reesuskonfliktiga sündinud beebi, kelle Jehoova tunnistajast ema keeldus võimalusest teha lapse päästmiseks vereülekanne. 2001. aastal mõistis linnakohus vanemad surma põhjustamise süüdistuses õigeks ning prokurör otsust edasi ei kaevanud.

Ööl vastu 15. detsembrit 1994. aastal puhkes šokolaadikoormat vedava varastatud veoauto kinni pidanud politseinike ja kurjategijate vahel tulevahetus, milles hukkus kaks politseinikku. Üks tulistajatest mõisteti 15 aastaks vangi, teine põgenes Venemaale.

1993. aasta 26. augusti õhtul kärgatas Tallinnas Vabaduse väljakul võimas plahvatus. Kaugjuhtimispuldi abil plahvatama pandud pomm oli mõeldud konkurendist kuritegeliku grupeeringu juhtfiguuride tapmiseks. Plahvatuses said viga, kuid jäid ellu nii kaks sihtmärgiks mõeldud meest kui kaks juhuslikku möödujat.