Suure kahjuga majanduskuritegevus

Eesmärk: Ausa majanduskeskkonna, riigi rahandushuvide ja kannatanute kaitse; majanduskeskkonda enim kahjustavate inimeste tegevuse pärssimine; läbi kriminaalasjade avastamise, menetlemise ning kriminaaltulu konfiskeerimise, avalike nõuete ja tsiviilhagide tagamise tagatakse vahelejäämisriski suurenemine ning tõhus mõjutamine toimepanijate jaoks.

Mõõdikud:

• konfiskeeritud kriminaaltulu ja tagatud avalikõiguslike nõuetega asjade arv;
• lõpliku menetlusotsuseni jõudnud majanduskuritegude asjade arv (kohtusse saatmine või oportuniteediotsus);
• heastatud kahjuga asjade arv;
• rahapesukuritegudes esitatud süüdistuste arv.

2024.  aastal saadeti kohtusse, sõlmiti kokkulepe või lõpetati KrMS § 202 alusel kokku 52 prioriteetset (2023 – 63) majanduskuritegude kriminaalmenetlust (MKRP 48, Riigiprokuratuur 2, Põhja RP 1 ja Lõuna RP 1). Nimetatud kriminaalasjadest:

• 21 menetlust saadeti kohtusse üldmenetluse korras (MKRP 19, Riigiprokuratuur 2 ja Põhja ning Lõuna RP kumbki 1 asja);
• 15 menetlust kokkuleppe alusel (kõik MKRP), sealjuures neljas menetluses kohaldati kiirmenetlust kokkuleppemenetluse reeglite järgi. Kõik kiirmenetlused puudutasid KarS § 376 etteheidet; 
• 16 menetlust lõpetati tulenevalt KrMS §-st 202 (kõik MKRP), neist kahel korral taotleti lõpetamist kohtult.

Nendest 52 kriminaalasjast 25-s, seega 48% menetlustest langetati lõplik menetlusotsus (kohtusse saatmine, otstarbekusega lõpetamine) nelja kuu jooksul.

Keskkriminaalpolitsei alustas möödunud aastal 10 uut kriminaalmenetlust, millest 90% moodustasid analüüsipõhised menetlused.

2024. aastal konfiskeeriti majanduskuritegudes kriminaaltulu 1 826 197 eurot (2023: 1 889 786 eurot).

Kohtueelses menetluses on aasta jooksul arestimisega tagatud vara väärtuseks 11 601 212 eurot.

Rahapesukuritegudes (KarS §-d 394 ja 394¹) saadeti kohtusse 4 kriminaalasja kokku 6 isikuga (Lõuna 1 (2 isikut), Põhja 1 (2) ja MKRP 2 (2)).

ÜLEVAADE SUURE KAHJUGA MAJANDUSKURITEGEVUSEST 2024. AASTAL

2024. aasta märtsis loodi Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur. See on iseseisev üle-eestiline ringkond, mis koondab oluliste majanduskuritegude menetlemispädevust ja kompetentsi. Uues ringkonnas juurutatakse meeskonnapõhist lähenemisviisi ning töömahukate majandus- ja korruptsioonimenetluste juhtimisse kaasatakse õigus- ja valdkonnaspetsialiste. Uus ringkond moodustus enamjaolt prokuröridest, kes ka varem tegelesid majanduskuritegude menetlemisega. Abiprokuröride seas toimus uue struktuuri loomisel liikumisi, mis on toonud sisseelamise tõttu kaasa lõplike menetlusotsuste vähenemise. Kuna uude ringkonda koondusid kõik olulisemad majanduskuriteod üle riigi, siis hõlmab ülevaade uue ringkonna ja Riigiprokuratuuri süüdistusosakonna töötulemusi, sest teiste ringkondade menetluses olulise mõjuga majanduskuritegusid ei ole.

Praegust majanduskeskkonda iseloomustavalt puudutab enamik 2024. aastal alustatud menetlustest varavastaseid kuritegusid (kelmused, omastamised, usalduse kuritarvitamine, investeerimiskelmus), majanduskuritegudest on enim alustatud kriminaalmenetlusi raamatupidamiskohustuse rikkumise ja maksejõuetuse põhjustamise uurimiseks.

Arvestades jätkuvat majandussurutist, prognoositakse 2025. aastaks varavastaste kuritegude arvu kasvu ning äriühingute puhul maksu- ja pankrotikuritegude kasvu. Pankrotikuritegude arv kajastub statistikas alati kerge nihkega, mistõttu võib eeldada, et 2025. aasta lõpus ja 2026. aasta alguses makseraskustesse sattunud äriühingute pankrotistumine toob hiljem kaasa ka kriminaalmenetlusi.

Seetõttu on alanud aastal seatud eesmärgiks vähendada suuremahuliste kelmuste arvu ja selleks käsitleda kriminaalmenetlusi süsteemselt, mitte üksikjuhtumipõhiselt. Samuti on prioriteetvaldkonnad rahapesu ning suuremahulised pankroti- ja varavastased kuriteod. Nende kuritegude olemuse tõttu on lähiajal esmatähtis ka kuritegeliku tulu tuvastamine ja selle tagamine käimasolevates menetlustes. Selleks on prokuratuur asunud kaardistama arestimiste ja konfiskeerimistega seonduvat ning võtnud tööle eriteadmistega konsultandid, kes saavad menetluse jooksul tagada võimalikult kiire ja optimaalse varade arestimise võimalike konfiskeerimiste tagamiseks.

Olulisemad jõustunud lahendid

Olulisematest kriminaalmenetlustest jõustus 19.03.2024 Harju Maakohtu otsus, millega Olga Sufijarova tunnistati süüdi omastamises, mis oli toime pandud grupiviisiliselt ja suures ulatuses. Süüdistuse kohaselt omastas Olga Sufijarova pearaamatupidajana Novatours OÜ-lt kolmandate isikute kasuks 638 585 eurot. Otsusega mõistis kohus tsiviilhagi rahuldamiseks välja 549 332 eurot, millele lisandub viivis kuni nõude täieliku tasumiseni. Tsiviilhagi tagamiseks arestitud 28 400 eurot tagastati kohe kannatanule. Nii selles kui ka teistes käimasolevates kriminaalmenetlustes on prokuratuurile oluline kaitsta võimalikult tõhusalt kannatanute varalisi huve ja õigusi, mistõttu soosime ka kahju vabatahtlikku heastamist.

Oluline on ka osaliselt jõustunud lahend, milles Riigikohus selgitab rahapesusüüdistusele esitatavaid nõudeid ning annab selge sisendi äriühingute nõukogu liikmete vastutuse sisustamiseks. Riigikohus selgitas põhjalikult nõudeid, mis peavad olema äriühingus nõukogu liikme vastutuse jaotamiseks täidetud, ja andis seeläbi selge signaali, et äriühingu juhtorganite liikmetelt oodatava tegutsemiskohustuse täitmata jätmine võib päädida karistusõigusliku etteheite tegemisega. Rahapesu süüdistuse kriminaalasjas jõustunud lahendit veel ei ole.

16.11.2024 jõustus Harju Maakohtu kokkuleppemenetluse otsus, mis puudutas endisele pankrotihaldurile Veli Kraavile korduvas ja suures ulatuses omastamises esitatud süüdistust. Kohus mõistis V. Kraavile 1 aasta 9 kuu ja 28 päeva pikkuse reaalse vangistuse. V. Kraavi tekitas omastamistega kokku 1 482 710 eurot kahju, mille hüvitamine on pooleli füüsilise isiku pankrotimenetluses. See kriminaalasi oli nii prokuratuuri kui ka Keskkriminaalpolitsei hinnangul oluline eelkõige ausa ja läbipaistva majanduskeskkonna tagamiseks. Menetluses selgus, et pankrotimenetlust saab pahatahtlike kavatsuste korral väga kergelt ära kasutada ja pahatahtlik pankrotihaldur saab varjatuks jäädes tegutseda pikka aega.

Olulisemad kohtusse saadetud kriminaalasjad

2.11.2024 saatis Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur üldmenetluses kohtusse kriminaalasja, milles Mark Ellenbergi süüdistatakse ligi 3 miljoni euro ulatuses rahapesus. Menetluses on võimaliku konfiskeerimise tagamiseks arestitud ligi 1,3 miljoni euro väärtuses vara.

Rahapesumenetlustest saatis Lõuna Ringkonnaprokuratuur üldmenetluses kohtusse kriminaalasja, milles Igor Bogovskile esitati süüdistus rahapesus ja pankrotimenetluses vara ulatuslikus varjamises ning enda varalise seisundi kohta ebaõigete andmete esitamises. Irina Bogovskaiat süüdistatakse Igor Bogovski tegevusele füüsilise ja ainelise kaasabi andmises ning rahapesus.

Süüdistuse kohaselt toimetasid Igor Bogovski ja Irina Bogovskaia ajavahemikul 2022. aasta detsembrist kuni 2023. aasta jaanuarini grupiviisiliselt vähemalt kolmel korral kullerina edasi Ukraina grivnasid vähemalt 300 000 euro väärtuses. Kriminaalasjas on esimese astme kohus teinud süüdimõistva lahendi, mis ei ole veel jõustunud. Kriminaalasi on märgiline seetõttu, et konkreetne eelkuritegu puudub ning üksnes tuvastatud asjaolude kogumist saab teha järelduse, et isikud möönsid raha kuritegelikku päritolu, kuid sellest hoolimata asusid rahaga tegema rahapesutunnustele vastavaid tegevusi. Senine kohtupraktika on olnud rahapesukuriteo tõlgendamisel küllaltki konservatiivne ja seetõttu on otsus rahapesu õiguslike asjaolude sisustamisel uuendusliku lähenemisega.

1.07.2024 saadeti üldmenetluses kohtusse kriminaalasi, milles esitati Siim Kuusikule süüdistus ulatuslikus maksukohustuse varjamises, notarile valeandmete esitamises ja dokumendi võltsimises ning Marianne Rohulaid-Kuusikule, Liisi Kuusikule, Ene Rohulaidile ja Roman Sokolovile dokumendi võltsimises. Süüdistuse kohaselt on tekitatud maksukahju üle 611 000 euro, millest kannatanu tsiviilhagi moodustab 596 260 eurot. Nõude tagamiseks on kriminaalasjas arestitud 483 203 euro väärtuses vara. Süüdistuse järgi on eri äriühingute alt tegutsenud Siim Kuusik tegelenud süsteemselt maksude varjamisega, millega ta on tekitanud riigile suure maksukahju. Lisaks on asjaosalised süüdistuse kohaselt esitanud tehingute sõlmimisel notarile valeandmeid.

15.08.2024 saadeti üldmenetluses kohtusse kriminaalasi, milles Andres Kõivu ja Hasso Ploomipuud süüdistatakse ulatuslikus grupiviisilises omastamises ning Silvi Leppa korduvas kelmuses ja teiste süüdistatavate toimepandud omastamisele kaasaaitamises. Süüdistuse kohaselt omastati alusetute väljamaksetega Võru Tarbijate Ühistult üle 1,1 miljoni euro.

Prokuratuuri prioriteet on jätkuvalt majanduskuritegevuse tõkestamisega tagada aus ja läbipaistev majanduskeskkond, kus turuosalised ei saaks oma positsiooni kasutada võlausaldajate ega teiste osanike kahjustamiseks. Seetõttu on ka äriühingutesisesed suure kahjuga omastamised ja usalduse kuritarvitamised politsei ning prokuratuuri teravdatud tähelepanu all.