Prokurör Sigrid: „Minu esimene kokkupuude prokuröritööga oli praktika Viru Ringkonnaprokuratuuris. Pean ütlema, et mul on kohe praktikandina prokuratuuri sisenedes olnud au õppida inimestelt, kes teevad oma tööd südamega, kelle väärtused, eetika ja moraal on õiges kohas ning kes on aastaid olnud suurepärased kaasteelised. Seega eelkõige saan öelda, et mind on prokuratuuris hoidnud inimesed, kellega koos seda tööd teha. Töö prokurörina ei ole ühelgi päeval rutiinne ja samasugune, erinevad tahud kriminaalmenetlustest ja rõõm ühiselt saavutatud võitudest väga keerukates menetlustes, mis aeg-ajalt kestavad aastaid, on olnud üks põhilisi motivaatoreid töös ja põhjus, miks mul pole kordagi tekkinud tahtmist valdkonda muuta. Kuigi võib tunduda, et prokurör on oma töös kohtusaalis seistes üksi, siis tegelikult on eduka kohtuasja taga väga suur meeskond, kelle panus on ülioluline. Professionaalsed koostööpartnerid ja võimalus töötada oma ala tippspetsialistidega ei anna võimalust manduda, vaid pigem loob võimalusi pidevaks arenguks ja enesetäiendamiseks.“
Konsultant Siret: „Esimesel tööpäeval Riigiprokuratuuri maja koridorides kõndides valdas mind erakordne tunne, justnagu oleks koju jõudnud. See tunne on püsinud tänaseni. Väga võimekad ja kogenud kolleegid on olnud toetavad ja neilt on väga palju õppida. Loodan, et suudan iga tarkusetera talletada ja seeläbi lihvida oma oskusi veel paremaks. Just inimesed meie ümber mängivad olulist rolli selles, kas töö meeldib või mitte. Selles osas ei ole minu praegusele kollektiivile vastast, kuna tunnen igapäevaselt, kuidas kolleegid mind väärtustavad ning et minu tööd ja panust hinnatakse kõrgelt. Lisaks ei saa alahinnata töö mitmekülgsust, mis ei lase kunagi igavust tunda. Iga päev on täis uut ja veel tundmatut ning see omakorda hoiab meele erksana.“
Prokurör Ene: „Ma ei ole kunagi pidanud kahetsema oma valikut ja prokuratuuris on mind hoidnud võimalus teha seda, mis mind tõeliselt köidab – otsida ja leida tõde ning aidata inimesi. Teha seda koos pühendunud ja tarkade kolleegidega, kellel on ühine eesmärk, kindel aumeel, suur süda ja usk headusesse. Seda kõike hoolimata töö pingelisusest, tagasilöökidest ja valusatest õppetundidest.“
Talituse juhataja Laura: „Prokuratuuris on mind kindlasti hoidnud eelkõige meie inimesed, suurepärased töötingimused ja töökeskkond. Prokuratuur on väga hea tööandja, kuna hoiab oma häid inimesi ning toetab igati töötajate arengut. Pakutakse väga palju koolitusi, tullakse vastu, kui keegi soovib valdkonda/ametikohta vahetada, ja väga palju arvestatakse töötajate arvamusega. Kõige rohkem hindan ma prokuratuuri juures siiski inimesi ja seda, et võid alati oma küsimuse, mure või probleemiga kolleegide poole pöörduda ja saad alati abi või nõu, kuidas edasi minna. Minu jaoks on see väga oluline.“
Prokurör Enge: „Prokuratuuri juures hindan ma kõige enam kindlasti kindlustunnet. Kuna olen juba nii pikki aastaid töötanud selles asutuses, siis on asutusest ja kollektiivist saanud head teekaaslaed igapäevaelus. Kolleegi toetav õlalepatsutus ja tunnustav sõna on hindamatu väärtusega. Mind on prokuratuuris hoidnud ka asjaolu, et prokuratuuri väärtused, kõik, mida üks prokurör endast minu jaoks kujutab, on mulle kaasa antud maast ja madalast koduse kasvatusega. Minule on see midagi nii omast ja loomulikku.“
Prokurör Alan: „Meeldib see, et Narva kollektiiv on vinge ning toetav. Kõigil on väga kirju taust, mis lööb eriti välja koosolekutel kaasuste arutamistel. Lisaks võimaldatakse teha kaugtööd, mis praeguse pandeemia mõttes on väga hea, kuigi rongisõidud Narva on kindlasti omaette kogemus ning rongsõit läheb üllatvalt kiirelt, kui samal ajal tööd teha. Samuti on Narva kohtumaja kohtunikud erilised ning uuenduslikud sellepoolest, et nad eelistavad istungeid pidada virtuaalselt, mis minule loomulikult väga sobib, ning saan suurema osa istungeid peetud Tallinnast või Narvas kabinetist. Näiteks hiljuti oli juhus, kus sõlmisin süüdistatavaga kokkuleppe hommikul kell 11 ja saatsin asja kohtusse. Kohus võttis minuga juba kell 15 ühendust ja tegi ettepaneku teha istung kell 16:00 ära. Selline kiirus oli minu jaoks üllatav, eriti kui ma polnud varem kohtu poole pöördunud sellise ennetava palvega.“