Haldusosakond aastal 2019

Tegus aasta täis esmakordseid sündmusi

Haldusosakonnale oli aasta 2019 väga tegus ning sündmusterohke. Toimus mitmeid esmakordseid rahvusvahelisi üritusi, konverentse ja koolitusi.

2019. aasta algas häkatoniga Prokuratuur 2.0, mis leidis aset 18. jaanuaril Erinevate Tubade Klubis. Ürituse eesmärk oli koostöös erasektori, teadusasutuste ja koostööpartneritega genereerida uusi ideid kriminaalmenetluse lihtsustamiseks ja ka prokuratuuri arendamiseks üldisemalt (vaata uudist). Mõtteid arendusteks oli palju ja mitmed neist jõudsid aasta jooksul ka edasiarenduse või tulemuseni. Näiteks on prokuratuur aasta jooksul edendanud oma värbamispoliitikat, panustanud kannatanute kohtlemise praktikasse ning kriminaalmenetluse ökonoomiasse. Samuti valiti prokuratuuri häkatonil püstitatud idee kantseliidi väljajuurimisest koostöös Proeksperdiga digiriigi häkatonil teise koha vääriliseks (vaata uudist). Loodame, et lähiajal saame kasutusele võtta valmisprodukti, et seda saaksid kõik riigiasutused kasutada kodanikega suhtlemisel.

Prokuratuur on alates aastast 2019 panustanud Tartu ülikooli  IT-õiguse programmi projekti IT Law Lab, mille raames on tudengitele pakkunud lahendada erinevaid õiguslikke probleeme, kus puutumuses on juura ning IT-lahendused või küberkuritegevus. Prokuratuur on taganud erinevate probleemide kaardistuse, pakkunud välja teemad ning juhendanud ja hinnanud tudengite töid. Koostööprojekte Tartu ülikooli IT-õiguse programmiga on veelgi. Nimelt valmis 2019. aastal prokuratuuri eestvedamisel eraldi täiendõppeprogramm prokuröridele, kus omandatakse uusi teadmisi ja töövõtteid digitaalsete tõendite käitlemisel ning küberkuritegevusega võitlemiseks. Esimene grupp läbib koolituse lähitulevikus.

Kannatanute seisukohast on üks oluline arendus   2019. aasta aprillis valminud „Kannatanute kohtlemise parim praktika“ Samuti toimusid praktika juurutamiseks ja kokkulepete teadvustamiseks koolitused neljas ringkonnas, kus osalesid nii prokurörid, uurijad kui ka kohtunikud. Parima praktika valmimisse panustasid mitmed prokurörid ja valdkonna eksperdid. Parima praktika eesmärk on tagada, et kõiki kannatanuid koheldaks kriminaalmenetluses vastavalt kaitsevajadusele.

2019. aastat võib pidada prokuratuuri jaoks oluliseks ka analüüsi valdkonnas. Nimelt tegi sellel aastal suure töö ära justiitsvaldkonna haldusala analüütikustest koosnev töögrupp, kes pani kokku arendusideed, et arendada uus ja parem õigusstatistikat koondav andmebaas, mis oleks kasutajale mugavam ja automatiseeritum kui praegu kasutatav ÕSA. Projekt on praegu justiitsministeeriumis.

07.06 toimus Riigiprokuratuuris esimest korda avatud uste päev õigusteaduse tudengitele. Üritus oli üliõpilaste seas ääretult populaarne. Päeva raames tutvustati tudengitele prokuratuuri ning prokuröride igapäevatööd, viidi läbi prokuratuuri tutvustav mälumäng ja piknik ning lisaks lahendati noorte prokuröride eestvedamisel praktilisi kaasuseid.

15.–17. mail olid Tallinnas Euroopa Liidu peaprokurörid ja ülemkohtutes riiki esindavate prokuröride võrgustiku (NADAL) liikmed, kes arutasid kahel päeval erinevate digiteerumisega seotud teemade ja võrgustiku tuleviku üle. Eelkõige pakkusid arutelu prokuröri roll küberkuritegude lahendamisel, digitaalsus kriminaalmenetluses ja digitaalse ühiskonna võimalused ning ohud. Eesti oli esimene riik, kes lõi ürituse tarbeks ka spetsiaalse veebilehe. Olgu öeldud, et nii suurt rahvusvahelist üritust pole prokuratuur varem korraldanud.

TERE ehk tegevuspõhine riigieelarve kujutab endast tegevuspõhise kuluarvestuse ja tulemuspõhise juhtimise ühendamist.

Sellel aastal toimus teinegi suur rahvusvaheline üritus, mille prokuratuur korraldas. 3.–4. oktoobril kogunesid Tallinnas 10 riigi juhtivad prokurörid ning oma valdkondade asjatundjad, et rääkida Läänemere regiooni rahapesuvastasest võitlusest, küber- ja keskkonnakuritegevusest ning rahvusvahelisest koostööst organiseeritud kuritegevusega võitlemisel.

Personalitalituse eestvedamisel valmis sellel aastal arenguvestluste läbiviimise tarbeks uus vorm. Uues formaadis võetakse vestluse läbiviimisel arvesse prokuratuuri strateegilised eesmärgid ja väärtused ning teenistuja saab rohkem rääkida kaasa prokuratuuri arengus.

Maikuu lõpus sai kinnitatud koolituste hea koostöö kokkulepe kohtute koolitusnõukogu ja Eesti Advokatuuriga, mis tähendab, et järgnevatel aastatel toimub mitmeid ühiseid koolitusi ning koolituste planeerimisel tehakse rohkem kolmepoolset koostööd.

Sellel aastal valmisid prokuröride kompetentsimudelid, lähemalt saab sellest lugeda siit.

Märkimisväärne aeg kulus halduse meeskonnal ka TERE-le ülemineku ettevalmistusteks. TERE ehk tegevuspõhine riigieelarve kujutab endast tegevuspõhise kuluarvestuse ja tulemuspõhise juhtimise ühendamist. Eesmärk on muuta riigi osutatavad teenused kodaniku jaoks läbipaistvamaks ja mõistetavamaks. Ühtlasi soovitakse uue süsteemiga parandada asutuste koostööd ning vähendada dubleerivaid tegevusi. Prokuratuuril saab olema kaks põhiteenust: raskete peitkuritegude menetlemine ja kogukonnaga seotud süütegude menetlemine. Nende eesmärkide täitmise vahel jaotubki meie eelarve, sisaldades endas ka 10 tugiteenuse kulusid.

Oktoobri alguses osales Prokuratuur esimest korda juuratudengite karjäärimessil, kus tutvustas noortele huvilistele, mida kujutab endast prokuröri töö. Messi töötoad, kus prokurörid tutvustasid tipphetki oma tööst, oli viimse kohani broneeritud. On selge, et noortel on suur huvi teostada end avaliku sektori asutuses, kus saab teha missiooniga ja suure ühiskondliku väärtusega tööd.  

Positiivne on seegi, et prokuratuur pälvis ka 2019. aastal atraktiivse tööandja tiitli: kaheksas koht õiguse kategoorias 194 hinnatud organisatsiooni hulgas.

Alates novembrist on kõikidel kannatanutel võimalik anda tagasisidet prokuratuuri töö kohta. Tegemist on olulise arendusega, et prokuratuur saaks oma tegevuses veel rohkem lähtuda ohvrite rahulolust. Ligi pääseb tagasiside vormile aadressilt: https://kannatanute-tagasiside.just.ee/et

Prokuratuuri ja Euroopa Justiitskoolitusvõrgustiku (EJTN) ühiskoolitus „E-courses and E-tools. Best practices“ toimus Tallinnas 17.06–18.06.2019. Koolitusel osales 18 Euroopa eri  riigi prokuröri, kohtunikku ja koolituste korraldajat. Koolitajad olid e-õppe eksperdid Suurbritanniast, Prantsusmaalt, Horvaatiast, Hispaaniast, Itaaliast, Bulgaariast ning Saksamaalt. Koolitus andis suurepärase võimaluse vahetada parimaid e-õppe tavasid prokuröride ja kohtunike koolitamise osas ning võimaldas õppida juurde uusi e-õppe lahendusi.

Prokuratuur on aastaid osalenud Euroopa Justiitskoolitusvõrgustiku (EJTN) töös ning võtnud aktiivselt osa EJTN-i korraldatavatest vahetusprogrammidest. 2019. aastal osales Eesti Vabariigi Prokuratuur aga esmakordselt Euroopa Justiitskoolitusvõrgustiku AIAKOS noorte vahetusprogrammis, mille raames oli viiel Eesti prokuröril võimalus osaleda antud programmis mõnes välisriigis, ning 18.11–22.11.2019 võõrustasime esmakordselt ka Eestis AIAKOS-e programmi väliskülalisi. Eesti õiguskaitsesüsteemiga käis tutvumas viis noort Prantsusmaalt, Kreekast, Portugalist ja Saksamaalt. Kõik nad olid töötanud prokurörina alla kahe aasta või osalesid alles selleks ametiks valmistuvas täiendõppes.

2019. aastal sai koostöös ülikoolide ning partnerasustustega suunatud mitmeid tegevusi just tudengite värbamisele. 2019. aasta alguses toimus neljandat korda prokuratuuri ja Ida prefektuuri ühiselt korraldatud tudengite õppereis Ida-Virumaale, mille eesmärk oli tutvustada prokuratuuri ja PPA praktikavõimalusi ning organisatsioone kui võimalikke tööandjaid tulevikus. Õppereisid on alati olnud väga populaarsed ning tänu korraldatud reisidele oleme saanud tööle ka uusi kolleege. Lisaks oli 2019 aastal võimalus osaleda Kutsekoja läbiviidavas tööjõu ja oskuste vajaduste prognoosisüsteemi „OSKA“ ekspertkogus, mille eesmärk on olnud kaardistada õigusvaldkonna hetkeseis Eesti tööturul ning selgitada välja, milline on tööjõu vajadus tuleviku perspektiivi arvestades (võimalikud uued ametikohad, tulevikuoskused ja uued nõuded juristidele).

Aasta lõpus sai prokuratuur valmis toimepidevuse plaani kriisiolukorras käitumiseks. Kaardistati kriisi ja toimepidevusega seonduvad riskid ning pandi paika tegevussuunised erinevate olukordadega toimetulekuks. Läbi viidi ka esimene lauaõppus vastaval teemal.

Aasta 2020 on haldusosakonna vaates suunatud e-koolituste laiemale rakendamisele, paberivabale dokumendihaldusele ning analüüsipõhisuse arendamisele.