Mida siit lugeda saab?

Aastaraamatu toimetuskolleegium jõudis tänavu seisukohale, et prokuratuuri eelmine aasta tuleb kokku võtta kõige olulisemat silmas pidades. Seetõttu panime digitaalsele paberile kirja kümme küsimust.

Küsimused
  1. Kui peaksid iseloomustama enda ringkonna/osakonna möödunud aastat ühe muusikapala, raamatu või filmiga, siis millisega ja miks?
  2. Millise superkangelase võime kuluks prokurörile korruptsiooniasjade menetluste juhtimisel enim ära? 
  3. Kuidas selgitada kolmeaastasele lapsele, mis tööd prokurör teeb?   
  4. Millal on prokurör õnnelik?  
  5. Milline on parim (tõsieluline) anekdoot, mida prokuröritööst tead?
  6. Kui peaksid enda ringkonnale/osakonnale mõtlema tunnuslause (või valima selle olemasolevate tuntud brändide tunnuslausete seast), siis mis see olla võiks?
  7. Milline kehaosa on prokuratuur ühiskonnas?
  8. Kuidas iseloomustaksid oma ringkonna/osakonna eelmist aastat ilmateatena?
  9. Millise tuntud inimese mistahes ajastust sooviksid prokuratuuri tööle tuua ja millisele ametikohale?
  10. Kas 2002. aasta prokuratuur oleks rahul 2022. aasta prokuratuuriga ning milline võiks olla prokuratuur 2042. aastal?

Saatsime need ilma täiendavate juhiste ja piiranguteta Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurörile Kristel Tomingule ning jäime käsi kokku hõõrudes põnevaid vastuseid ootama.

Kui võrrelda Lääne ringkonnaprokuratuuri eelmist aastat mõne muusikapalaga, siis on see kahtlemata Lenna „Mina jään“. Meie ringkonnaprokuratuur on Eestis kõige pisem – meil töötab 21 prokuröri, 7 konsultanti ja 2 referenti. Eelmisel aastal suundus uutele väljakutsetele kohtusse, teistesse prokuratuuridesse või pensionile koguni 5 prokuröri ja lahkus 4 konsultanti. Meiega liitus 3 uut prokuröri ja 5 särasilmset konsultanti. Meie väiksust arvestades on need numbrid äärmiselt suured. Seda enam julgen panna võrdusmärgi võimsa ja sügava laulu ning Lääne ringkonnaprokuratuuri eelmise aasta vahele. Loodetavasti kumisevad allesjäänud kolleegidel ja uutel vapratel tulijatel pidevalt kuklas sõnad: „mina jään veel seisma siia tormituulde“.

Kui Lääne ringkonnaprokuratuuri korruptsioonikuritegusid menetlevat prokuröri hammustaks ämblik või tabaks teda välgunool, mille tagajärjel ta saaks endale superkangelase võime, siis oleks see võime kahtlemata täielik läbinägelikkus. Nii õnnestuks kohe uurimise alguses näha läbi ja eristada must südametunnistus puhtast.

Loodetavasti kumisevad allesjäänud kolleegidel ja uutel vapratel tulijatel pidevalt kuklas sõnad: „mina jään veel seisma siia tormituulde“.

Kolmeaastasele lapsele prokuröritöö selgitamine võib tunduda kui võimatu missioon. Aga tegelikult on see äärmiselt lihtne – prokurör teeb politseiniku tööd, kuid kannab vormi asemel kleiti või ülikonda.

Ka prokuröridel on hetki, mil nad on õnnelikud. Kui lahendatud saab mõni keeruline probleem või raske töö jõuab tulemuseni, kui prokurör tunneb, et tema tööl on tähendus ja mõju. Kui prokurör on aidanud kannatanut, inimest või riiki.

Eelmisel aastal loodi Saaremaal prokuröride osalusel mõjus koostöövõrgustik alaealiste õigusrikkujatega tegelemiseks, tulemuslikku tööd on tehtud lastevastaste seksuaalkuritegude kriminaalmenetlustes, koostöös Maksu- ja Tolliametiga on hakatud üha enam nt salasigarettide tabamisel rakendama kiirmenetlust – kuriteo toimepanija saab kiire karistuse näol selgema signaali, et kuritegevus ei tasu ära. 

Nii nagu maks on elutähtis organ, mis aitab organismil toimida, filtreerib vajalikke ja kahjulikke aineid, on ka prokuratuuril ühiskonnas filtri roll.

Prokuröri teeb õnnelikuks, kui kuritegevus saab mõjusa reaktsiooni – möödunud aastal jõustus mitmeid olulisi lahendeid narkoasjades, sealhulgas halvati äärmiselt kange karfentanüüli käitlemisahel ja tõkestati 5 kg kokaiini jõudmine Hollandist Eestisse. 

Lisaks jõustus kogu ühiskonda šokeerinud ja viimaste aastate koletuima kuriteo kohtuotsus – Lihula tulistaja Mikk Tarraste eluaegne vangistus.

Kui võrrelda prokuratuuri rolli ühiskonnas mõne kehaosaga, siis ei saa üle ega ümber maksast. Nii nagu maks on elutähtis organ, mis aitab organismil toimida, filtreerib vajalikke ja kahjulikke aineid, on ka prokuratuuril ühiskonnas filtri roll. Prokuratuur aitab filtreerida õiget ja valet, viia kohtu ette kuriteod, mis väärivad karistust, leida kergematele väärkäitumistele mõjusad menetlusvälised lahendused jne. Ilma prokuratuurita jäävad kahjulikud mõjud filtreerimata ja kannatab kogu organism ehk ühiskond.

Ja kui Lääne ringkonnaprokuratuur saaks kohe praegu ükskõik, millise tuntud inimese tööle võtta, siis tuleks meie kollektiivi süüdistuskõnesid kirjutama Anton Hansen Tammsaare.

Ilmateadustaja võtaks eelmise aasta kokku vahelduva pilvisusega. Puhanguti puhusid tuuleiilid, paiguti sadas vihma ja oli ka äikest, kuid päeva lõpuks paistis ikka päike. Aasta jooksul on tulnud ette muutusi ja raskusi, tagasilööke ja edulugusid. Kokkuvõttes on Lääne ringkonnaprokuratuur olnud siiski silmapaistev ja meie inimesed töötavad siin südamega, pühendunult ning nad hoiavad ja toetavad teineteist.

Kui 2002. aastal oleks mõni prokurör osanud ette näha, kui palju prokuröritöö olemus, nõudmised ja keerukus kahekümne aasta jooksul muutuvad… Tänased prokurörid tunduksid kui üliinimesed. Seetõttu oleksid nad meiega kahtlemata rahul. 2042. aastal on meil loodetavasti lõpuks ometi piisavalt aega, et süveneda, aega mõtiskleda ja aega targalt toimetada. Küllap tunduksid siiski ka tulevikuprokurörid meile superkangelastena, kui keegi vaid teaks, mis ees ootab.

Ja kui Lääne ringkonnaprokuratuur saaks kohe praegu ükskõik millise tuntud inimese ükskõik millisest ajastust tööle võtta, siis tuleks meie kollektiivi süüdistuskõnesid kirjutama Anton Hansen Tammsaare.

autor
Kristel Toming

Kristel Toming töötab prokuratuuris 2000. aastast. Ta on töötanud nii Harju prokuratuuris kui ka Põhja ringkonnaprokuratuuris abiprokuröri, ringkonnaprokuröri ja vanemprokuröri ametikohal. Viimased 15 aastat on Kristel pühendunud kogukonnakuritegevuse ja kogukonna turvalisusega seotud teemadele. 2023. aasta algusest juhib Kristel Lääne ringkonnaprokuratuuri.