Eesti õigussüsteemis kehtib legaliteedi põhimõte. See tähendab, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine olukorras, kus on alust eeldada, et kuritegu on toime pandud, pole võimalik. Samas on nii meil kui ka mujal ressurss piiratud, mis tähendab, et osa menetlusasutustele teatatud kuritegudest ei leia lahendust ning avastamata jääb ka hulk peitkuritegusid, mille osas pole selget kannatanut, kes oleks huvitatud riigi poole pöördumisest.
Siiski on ühiskonna turvalisuse huvides see, et kuritegevusest teatamist soositakse ning panustatakse ressurssi selleks, et avastada suure kahjuga peitkuritegusid. Masskuritegude puhul on teada, et politseini jõuab info vaid ligi iga kolmanda vägivalla- või varavastase teo kohta, kus kannatanuks on füüsiline isik. Alkoholi tarvitanuna rooli istunud juhtidest avastatakse päeva jooksul vaid mõni protsent. Korruptsiooni-, maksu- ja narkokuritegude puhul on levikut keeruline hinnata, kuid võib veendunud olla, et igal hetkel paneb ka neis valdkondades kuritegusid toime keegi, keda pole veel avastatud.
Selleks, et uurimisasutused ja prokuratuur saaksid teha teadlikke ja toetatud valikuid selle osas, milliste kuritegude avastamisele ja menetlemisele enam ressurssi kulutada, on sõlmitud erinevaid kokkuleppeid. Riigi tasemel kinnitati esimesed kuritegevusvastased prioriteedid siseministri, justiitsministri, riigi peaprokuröri ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori poolt enam kui kümme aastat tagasi. Kogukonnatasemel sõlmisid politsei ja prokuratuur esmased kokkulepped prioriteetide seadmiseks 2015. aastal.
Siiski ei lõppe töö prioriteetide määratlemisega. Järgmise sammuna soovime prokuratuuris kirjeldada ka eesmärkide sisu, oodatavat tulemust mõju näol ning tegevusi, mida ette võetakse.
Riigi kuritegevusvastased prioriteedid
Kehtivad prioriteedid lepiti kokku 10. juunil 2015.
Prokuratuur lähtub prioriteetidest ressursside jaotamisel valdkondade vahel, prokuröride koolitamisel ning spetsialiseerumise tagamisel. Prioriteedid aitavad piiratud ressursside tingimustes teha valikuid, milliseid kuritegusid ning kuidas menetleda.
Riigi kuritegevusvastased prioriteedid
Võttes aluseks Riigikogu kriminaalpoliitika arengusuund aastani 2018, siseturvalisuse arengukava aastani 2020 ning vajadusest seada politseile ja prokuratuurile kuritegevusvastases võitluses selged ja arusaadavad eesmärgid, peavad justiitsminister ja siseminister prokuratuuri ning politsei ühiseks prioriteediks võitlust järgmiste kuritegevusliikidega:
- alaealiste vastu toime pandud raske isikuvastane kuritegevus, eelkõige seksuaalkuritegevus. Samuti on alaealiste poolt toime pandud kuritegudes ja alaealiste vastu toime pandud isikuvastaste kuritegude puhul eesmärk tagada nende kuritegude kiire kohtueelne menetlus;
- perevägivald, eelkõige korduv või lastega puutumuses olev vägivald;
- raske korruptsioon, eelkõige riigi julgeolekut või ausat ettevõtlust ohustav korruptsioon;
- organiseeritud narkokuritegevus, eelkõige tugevatoimeliste uimastite tootmine ja laiaulatuslik levitamine;
- suure kahjuga majanduskuritegevus, eelkõige pankroti- ning maksukuritegevus;
- inimkaubandus, eelkõige organiseeritud ebaseadusliku sisse- ja läbirände korraldamisega seotud inimkaubandus.
Tähelepanu tuleb pöörata sealjuures ohvrite kaitsele ning väärikale kohtlemisele, samuti kriminaaltulu tuvastamisele ja konfiskeerimisele kuritegude toimepanijatelt ning küberruumis toime pandud kuritegudele.
Kogukondlikud prioriteedid
Kogukondlikud prioriteedid lepitakse kokku politsei ja prokuratuuri vahel enamasti maakonna-tasemel. Prioriteedid lähtuvad eelkõige teemadest, mis on antud piirkonnas aktuaalsed.
