Prokurör ei ole ametnik, kellega on võimalik kohtuda vaid kohtusaalis või teleekraani vahendusel. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröre kutsutakse tihti esinema koolitundidesse, ümarlaudadele ettevõtjate või ametiühendustega, samuti kohtumistele mõne kogukonna inimestega, konverentsidele nii Eestis kui ka välismaal. Selle põhjuseks pole see, et oskame hästi kommenteerida pooleliolevaid kriminaalmenetlusi, või anda edasi teadmiseid juristitööst, vaid ka see, et meie amet on põnev ning huvitab kuulajaid.
Toon mõned näited 2017. a menetlusotsuse saanud kriminaalasjadest, mille lahendamist peame ise aasta kontekstis tähelepanuväärseks:
-
Menetluspraktikas harvaesinevalt esitasime süüdistuse emale selles, et ta on kaasa aidanud oma enda lapse väärkohtlemisele.
-
Jõudsime kohtuprotsessini Süüria kodaniku üle, kes pani süüdistuse kohaselt põlema oma naise.
-
Kahele mehele esitasime süüdistuse ülisuure koguse äärmiselt ohtliku karfentanüüli (4 miljoni doosi) käitlemise eest.
-
Ühe kriminaalasja raames esitasime süüdistuse kokku 17-le isikule pangakaartide kopeerimises ja kelmuste toimepanemises.
-
Saatsime kohtusse Linnahallis aset leidnud topeltmõrva kriminaalasja.
Need üksikud näited kriminaalasjadest annavad sissevaate Põhja Ringkonnaprokuratuuri töösse eelmisel aastal. Prokuratuuri kõige suuremas ringkonnas oli 2018. a alguses menetluses ca 1300 kriminaalasja. Nende kriminaalasjade hulgas on nii keerukaid ja juba kohtueelse menetluse vältel suurt kõlapinda saanud kriminaalasju, kui ka masskuritegusid, milliseid pannakse Tallinnas ja Harjumaal toime kümneid kordi päevas.
Ainuüksi Põhja RP prokuröride menetluses olnud kriminaalasjadest rääkimine on põnev, kuid prokuröri töö teeb huvitavaks just see, milliste väljakutsetega prokurörid selliste kriminaalasjade kohtusse saatmiseks kokku puutuvad. Tänapäeval ei ole prokurör see, kelle lauale tuuakse toimik kogutud tõenditega ning kes saadud paberipakiga kohtusse läheb. Prokurör on kohtueelse menetluse juht, kes algusest peale tegutseb koos uurijatega, vastutab menetluse kvaliteedi eest ning esindab riiklikku süüdistust kohtus. Põhja RP prokuröride jaoks on igapäevane koosolekute läbiviimine uurimisasutustega või isiklik ja vahetu osavõtt menetlustoimingutest.
Ühiskonna vajadustest lähtuvad eesmärgid
Koostöös menetlusasutustega oleme võtnud suuna, kus üritame tööressurssi jagada lähtuvalt ühiskonna vajadusest. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 2017. a töös väljendus selline töö planeerimine mitte ainult selles, et seadsime endile osakondade kaupa konkreetseid eesmärke, vaid valisime enda eesmärgid selliselt, et need avaldaksid mõju mitte ainult üksikutele süüdistatavatele, vaid meie turvalisusele tervikuna.
-
2017. a võtsime narkokuritegudes eesmärgiks nende isikute väljaselgitamise, korraga enam kui 50 grammi fentanüüli – just selliste isikute tabamine mõjutab fentanüüliturgu kõige enam ning sel viisil välditakse eelkõige ravi vajavate sõltlaste massilist menetlemist karistussüsteemis. Sellisel viisil seatud sihtmärkide hulgas olid ka karfentanüüliga tabatud mehed.
-
Teame, kes on Harjumaa ning Tallinna kõige aktiivsemad korterivargad – just nende tabamisele keskendumise ning neile nende ohtlikkusele vastavate karistuste küsimuse tulemusena on Põhja RP piirkonnas korterivarguste arv langenud märgatavalt viimase kahe kümnendi madalaimale tasemele.
-
Kuna üheks olulisemaks ajendiks kuritegude toimepanemisel on omakasu, oleme enda tähelepanu fookuse seadnud ka kriminaaltulu tuvastamise ning kannatanutele kahjude heastamiseks varade väljaselgitamise. Konfiskeerisime 2017. a kurjategijatelt enam vara kui aasta varem – kokku . Samuti uurime üha enam kahtlustatavate varalist seisu seoses sooviga enamatele kannatanutele kahjusid hüvitada.
-
Lisaks muule seadsime 2017. aastal eesmärgi olla inimestele lähemal, viies avalikkuseni rohkem teavet meie tööst; teha koostööd omavalitsustega läbi kogukonnaprokuröride, selgitada paremini kannatanu kaitse võimalusi ning leida kriminaalmenetluste käigus just konkreetseid kahtlustatavaid kõige paremini mõjutavaid mõjutusvahendeid.
Prokurörid on aktiivselt osalenud ka tööülesannetes, mis ühegi konkreetse kriminaalmenetlusega ei pruugigi seotud olla. Näiteks võtsid Põhja RP prokurörid osa 2017. a EL eesistumise turvamisega seotud ettevalmistustööst. Aastaid on politsei ja prokuratuuri eesmärk olnud segaste asjaoludega surmajuhtumite kontrollimine, mis 2017. aastal viis algselt õnnetusjuhtumiks peetud sündmuse puhul Eestisse pagulasena saabunud süürlase süüdimõistmiseni enda abikaasa süütamises.
Mul on siiralt hea meel selle üle, et 2017. aastal tuli Põhja RPsse tööle uusi noori inimesi. Meie hulgas töötab nii mõnigi konsultant või prokurör, kes on prokuratuuriga esmakordselt kokku puutunud kas töövarjupäeval osaledes või praktikal. See tähendab, et prokuröritöö ei tundu huvitav mitte ainult selle töö tegijatele, vaid on seda päriselt.
Taavi Pern,
Põhja RP juhtivprokurör