Prokuratuuri personalitöö eesmärk on panustada nii oma töötajate arendamisesse ja hoidmisesse kui ka uute töötajate värbamisse. Püüame kõnetada õiget sihtgruppi, et saada tööle just meile sobivate teadmiste, oskuste ja omadustega inimesi.
2017. aastal suunasime oma fookuse tudengitele. Prokuratuuris oli aasta jooksul praktikal 50 tudengit, mis on viimaste aastate rekord. Koos Ida prefektuuriga korraldasime teist aastat järjest Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tudengitele õppereisi Ida-Virumaale, mille eesmärgiks oli tutvustada Viru Ringkonnaprokuratuuri ja Ida prefektuuri tööd ning muuta Ida-Virumaa atraktiivseks piirkonnaks tuleviku tööotsijale. Koos Ida prefektuuriga korraldasime esimest korda piirkonnas ka suurima praktikantide värbamise, mille käigus prokuratuur abistas tudengeid majutusega ning Politsei- ja Piirivalveamet maksis sümboolset praktikatasu. Kokku viibis projekti raames praktikal seitse tudengit.
Eelmisest aastast alates hinnatakse prokuratuuris praktikatulemusi süsteemselt, kogutakse tagasisidet nii praktikantidelt endilt kui ka nende juhendajatelt. Esimest korda toimus prokuratuuri uute töötajate ning praktikantide juhendajate motivatsioonipäev ja koolitus, mille eesmärgiks on juhendajate arendamine ning kogemuste jagamise võimaldamine. Loodetavasti kujuneb sellest iga-aastane traditsioon.
Organisatsioonide püüd leida oma meeskonda parimaid töötajaid sunnib pingutama selle nimel, et olla atraktiivne tööandja. Eelmisel aastal tudengitele suunatud fookust väärtustasid tudengid ise ning valisid prokuratuuri õigusvaldkonna atraktiivsete tööandjate hulgas märkimisväärsele kuuendale kohale. Kokku hinnati selles valdkonnas 179 tööandjat.
Oleme muutnud oma töökuulutusi atraktiivsemaks ning kaasaegsemaks. Kokku Kokku viisime aasta jooksul läbi 14 avalikku ja 4 sisekonkurssi, erinevatele ametikohtadele kandideeris kokku 373 inimest. Suurima kandidaatide arvuga oli Põhja Ringkonnaprokuratuuri referendi konkurss, millele avaldas soovi kokku 116 huvilist. Prokuröride konkurssidest toimus eelmisel aastal üks abiprokuröride konkurss, mille raames otsiti kokku viit uut abiprokuröri, üks eriasjade prokuröri konkurss ning ringkonnaprokuröride konkurss, millega täideti kokku kolm vaba ametikohta. Abiprokuröriks kandideeris kokku 24 kandidaati, kellest 19 olid lõpetanud Tartu Ülikooli, kolm Tallinna Ülikooli ning kaks Tallinna Tehnikaülikooli. Keskmiseks abiprokuröriks kandideerija vanuseks on 31 eluaastat ning ringkonnaprokuröriks kandideerija puhul 35 eluaastat.
Kokku asus 2017. aasta jooksul prokuratuuri tööle 17 uut töötajat, kellest seitse tulid tööle erasektorist, neli avalikust sektorist, kolm Justiitsministeeriumi haldusalast ning kolm otse ülikoolist ilma varasema töökogemuseta. Tore on teada, et prokuratuur on atraktiivne tööandja ka erasektori jaoks ning meile tööle asunud inimesed on väga erineva taustaga, tuues asutusse erinevaid vaatenurki ning värskeid mõtteid.
Aasta jooksul lahkust töölt 22 töötajat, enamik nendest suundus kas pensionile või tööle erasektorisse. 2017. aastal oli prokuratuuri vabatahtlik personali voolavus 8,29%. Tööjõu voolavust defineeritakse kui töötajate liikumise määra, mis võimaldab hinnata organisatsiooni konkurentsivõimelisust ning jätkusuutlikkust. Justiitsministeeriumi haldusalas on prokuratuuri personali voolavus üks väiksemaid, olles sarnane kohtutega. Prokuratuurist lahkumiste põhjuste väljaselgitamiseks on alates eelmisest aastast süsteemselt hakatud läbi viima lahkumisvestlusi, et paremini aru saada lahkumiste põhjustest ning muuta organisatsiooni oma töötajate jaoks veelgi paremaks.
2017. aastal said valmis prokuratuuri ametikohtade kirjeldused, mille eesmärgiks on tagada samaliigiliste ametikohtade töö põhimõtete ja kohustuste ühtlus ja tasakaal. Eesmärgiks on saavutada ühtlane töökoormus, positiivne töökeskkond, tööülesannete selgus ning selle kaudu prokuratuuri eesmärkide tulemuslikum täitmine ja selgem vastutus. Ametikohtade kirjeldused on aluseks ametikohtade kompetentside kaardistamisel ning kompetentsimudelite koostamisel. Kompetentsimudelid on vajalikud selleks, et reguleerida personalijuhtimise seisukohast meie inimeste koolitust ja arendust, karjääriplaneerimist, värbamist, tulemuslikkuse hindamist. Töötajate enda jaoks on need samuti olulised, sest nii on selge, milliste kriteeriumite alusel tööd hinnatakse ja millised on karjäärivõimalused.
Püüame luua võimalusi rotatsiooniks erinevate töölõikude ning piirkondade vahel, mis aitab vältida rutiini ja läbipõlemist. Olulisel kohal töötajate arengu puhul on koolitused. 2017. aastal osales 97,2% prokuröridest vähemalt kahel koolitusel. Keskmine koolituspäevade arv oli ühe prokuröri kohta 7,4 päeva aastas ning tugiteenistujatel 4,5 päeva aastas. Prokuratuuri personalitalitus korraldas 2017. aastal tsentraalselt 56 erinevat koolitust ja ümarlauda.
Koolitustegevuses peame oluliseks sisekoolituste osakaalu suurendamist, mille eesmärgiks on organisatsioonisiseselt erialaspetsiifilise info jagamine. Näiteks toimus eelmisel aastal võistleva kohtumenetluse koolitus, kus koolitajatena astusid üles lausa seitse prokuröri, kes olid valmis enda teadmisi jagama nooremate kolleegidega.
Lisaks siseriiklikele koolitustele on väga olulisel kohal osalemine koolitustel välisriikides, samuti rahvusvaheline suhtlus üldiselt. Lähetuses käidi kokku 209 korda ning seda 33 erinevas riigis. 2017. aastal sai prokuratuurist Euroopa Justiitskoolitusvõrgustiku liige. Liikmeks olemine annab meile võimaluse osaleda rohkem rahvusvahelistel koolitustel ning panustada veel enam rahvusvahelisse koostöösse koos teiste Euroopa riikidega.
Eelmisel aastal viis personalitalitus Eestis läbi kolm erinevat vahetusprogrammi välisriikide prokuröridele. Tagasiside oli väga hea, välismaa kolleegid olid rahul programmiga ja tõid välja mõndagi õppimisväärset Eestis.
Marianne Tiigimaa,
personaliosakonna juhataja