Suure kahjuga majanduskuritegevus

• Eesmärk: ausa majanduskeskkonna, riigi rahandushuvide ja kannatanute kaitse; majanduskeskkonda enim kahjustavate inimeste tegevuse pärssimine; läbi kriminaalasjade avastamise, menetlemise ning kriminaaltulu konfiskeerimise, avalike nõuete ja tsiviilhagide tagamise tagatakse vahelejäämisriski suurenemine ning tõhus mõjutamine toimepanijate jaoks.

• Mõõdikud: konfiskeeritud kriminaaltulu ja tagatud avalik-õiguslike nõuetega asjade arv.
  Lõpliku menetlusotsuseni jõudnud majanduskuritegude asjade arv (kohtusse saatmine või oportuniteedi otsus).
  Heastatud kahjuga asjade arv.
  Rahapesukuritegudes esitatud süüdistuste arv.

2025. aastal saadeti kohtusse, sõlmiti kokkulepe või lõpetati KrMS § 202 alusel kokku 65 prioriteetset (2024 – 52, 2023 – 63) majanduskuritegude kriminaalmenetlust (Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuur (MKRP) 62 ja Riigiprokuratuur 3). Nimetatud kriminaalasjadest:

• 25 menetlust saadeti kohtusse üldmenetluse korras (MKRP 22 ja Riigiprokuratuur 3 asja);
• 23 menetlust kokkuleppe alusel (kõik MKRP);
• 17 menetlust lõpetati tulenevalt KrMS §‑st 202 (kõik MKRP).

Nendest 65 kriminaalasjast 22-s – 34% menetlustest – langetati lõplik menetlusotsus (kohtusse saatmine, otstarbekusega lõpetamine) nelja kuu jooksul prokuratuuri saatmisest.

2025. aastal konfiskeeriti majanduskuritegudes kriminaaltulu 4 140 605 euro väärtuses (2024 – 1 826 197 eurot, 2023 – 1 889 786 eurot). Avalik-õiguslike nõudeavalduste tagamiseks mõisteti välja 5 857 097 eurot ja kriminaalmenetluse kestel hüvitati kahjunõudeid 659 534 euro väärtuses.

Kohtueelses menetluses on aasta jooksul arestimisega tagatud vara väärtuseks 15 848 894 eurot (2024 - 11 601 212 eurot).

Rahapesukuritegudes (KarS §d 394 ja 394¹) saadeti kohtusse üheksa kriminaalasja kokku 19 isikuga (Lõuna 1 kriminaalasja 4 isikuga, Viru 1 kriminaalasja 2 isikuga, MKRP 4 kriminaalasja 5 isikuga, Riigiprokuratuur 2 kriminaalasja 6 isikuga, Põhja 1 kriminaalasi 2 isikuga). 2024. aastal saadeti kokku kohtusse 4 kriminaalasja 6 isikuga. 

Ülevaade suure kahjuga majanduskuritegevusest[1]  2025. aastal

Sarnaselt eelmistele aastatele on ka 2025. aastal valdav osa alustatud prioriteetsetest majanduskuritegudest omastamised (§ 201) või kelmused (§ 209–213). Võrreldes eelmiste aastatega algatati 2025. aastal rohkem menetlusi investeerimiskelmuste (KarS § 211) ja tegevusloata või keelatud majandustegevust puudutavates kriminaalasjades (KarS § 372). Üleriigiliselt on alates 2024. aastast tõusnud kelmuste (§ 209–213) registreerimine seoses erinevate petuskeemide laialdase levimisega. Aktsiisikuritegude (§-d 375 ja 376) puhul on nii alustamiste kui kohtusse saatmiste statistika võrdne eelmiste aastatega.

Olenemata majanduslangusest ning rahvusvaheliselt majanduslikult keerukast perioodist ei ole registreeritud kuritegude statistikas täheldada pankrotikuritegude märkimisväärset kasvu. Samas tuleb sarnaselt 2024. aasta analüüsis tooduga tõdeda, et pankrotikuritegude sagenemine toimub mõningase nihkega, mistõttu võib majandussurutisest tingitud pankrotikuritegude kasv tekkida mõne aja möödudes.

2025. aastal edastas majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuur kohtusse kriminaalasja, milles esitati süüdistus suures ulatuses rahapesus (rahapesu ulatus 174 400 eurot). Kaasus puudutab mastaapset investeerimiskelmuse tulemusel saadud rahapesu, milles Ponzi skeemi kasutades on eelkuriteoga enam kui 186 000 isikule tekitatud märkimisväärset kahju. Tegemist on suure rahvusvahelise menetlusega, mille lahendamises osalesid lisaks Europolile ja Eurojustile 11 riiki.

Riigiprokuratuur saatis  üldmenetluses kohtusse kriminaalasja, milles Anton Prektoldi ja Aleksander Vainikut  süüdistati enam kui veerand miljoni euro suuruses rahapesus. Kriminaalasjas kasutati teadaolevalt esimest korda tõendite kogumiseks edukalt rahapesijatele spetsialiseerunud politseiagenti, tänu kelle tegevusele õnnestus kahtlustatavad tabada vahetult kuriteo toimepanemise käigus. Harju Maakohus kinnitas mõlema süüdistatavaga kokkuleppe ja tunnistas nad kuriteo toimepanemises süüdi.

Rahapesumenetlused on jätkuvalt prokuratuuri prioriteet ning nende tõkestamiseks tehakse tihedat koostööd erinevate parneritega: Rahapesu Andmebüroo, Finantsinspektsioon, Eesti Pangaliit ja mõistagi politsei. Eeltoodud kriminaalasi ilmestab, et riik ei menetle rahapesu tagantjärgi, vaid valdkonda monitooritakse pidevalt. Olukorras, mil tuvastatakse rahapesuteenuse pakkujad, on riik suuteline menetlema ja tuvastama rahapesu toimepanemist reaalajas. Politseiagentide kasutamine rahapesukuritegude tõkestamiseks tähendab, et rahapesijad peavad arvestama riskiga, et järgmine klient võib olla hoopis politseiametnik.

Suurem osa rahapesujuhtumitest puudutavad rahapesu mõistes kihistamise etappi, mis tähendab, et Eesti ei ole riik, kus toime pandud kuritegudest saadud raha suunatakse esmakordselt rahandussüsteemi ning samuti ei ole suurenenud rahapesu risk raha lõpliku tarbimisse suunamise vaates. Jätkuvalt on Eesti rahapesu transiitriik ja meie rahandus- ning majanduskeskkonda kasutatakse ära selleks, et varjata kuritegeliku tulu algset päritolu.[2]

Samas on ka Eestis märgata, et rahapesu puhul kasutatakse aina rohkem professionaalse rahapesuteenuse pakkujaid[3], viimasele viitavad ka eespool nimetatud kriminaalasjad. Professionaalsete rahapesuteenuse pakkujate ja ebaseadusliku teenuse tuvastamine tähendab kriminaaluurimiste keerulisemaks muutumist. Neil juhtudel kasutatakse teadlikult erinevate jurisdiktsioonide nõrkusi, kuritegeliku raha liigutamisel kasutatakse tehnoloogiaid, mitte inimallikaid, ja viimane omakorda teeb kihistamisel rahapesu eelkuriteo tuvastamise veelgi aeganõudvamaks. Samas ei ole kadunud ka traditsiooniline sularahasiire kolmandatest riikidest. Aprillis jõustus otsus kriminaalasjas, milles said rahapesusüüdistuse Irina Bogovskaia ja Igor Bogovski, kes toimetasid ajavahemikul 2022. aasta detsembrist kuni 2023. aasta jaanuarini vähemalt kolmel korral kullerina edasi Ukraina grivnasid kokku vähemalt 300 000 euro väärtuses.

Olulisematest eelmisel aastal kohtusse saadetud varavastastest kuritegudest võiks esile tuua kaks kriminaalasja. Esimeses esitati süüdistus selles, et inimene, kes osutas sularaha inkassoteenust, omastas AS Tallinna Lennujaama parkimisautomaatidest 1 294 724 eurot sularaha. Teine kriminaalasi puudutab MTÜ Slava Ukraini endisele juhatuse liikmele esitatud süüdistust MTÜ vara omastamises ning MTÜ usalduse kuritarvitamises. Tekitatud kahju suurus on enam kui 440 000 eurot.

2025. aastal jõustus kohtuotsus kriminaalasjas, mis puudutas Hoiu-laenuühistu ERIAL juhtide toime pandud omastamist ja investeerimiskelmust. Kohtuotsusega mõisteti I. Dyagelevile reaalne 5-aastane vangistus ning kohtuotsusega konfiskeeriti riigi tuludesse enam kui 450 000 eurot. Arvestades hoiu-laenuühistutele kehtivaid nõudeid ja märkimisväärset hulka hoiustajaid, kes on erinevatesse Eesti ühingutesse oma vara pannud, andis kaasus selge signaali, et seda valdkonda reguleeriv õigusraamistik vajab muutmist.

Mai lõpus jõustus süüdimõistev otsus, millega kohus tunnistas süüdi Garantex Europe OÜ endised juhatuse liikmed tegevusloata majandustegevuse korraldamises. Süüdistuse kohaselt jätkas Garantex pärast virtuaalvääringu teenusepakkuja tegevusloa lõppemist varasemat tegevust ning vahendas ca 1,25 miljardi dollari väärtuses krüptovaluutat. Kohtuasjas oli keskne küsimus, kuidas määratleda virtuaalvääringu teenusepakkuja tegevuskoht. Kohus nõustus prokuratuuriga, et Garantexi tegevuskoht oli Eestis, ta allus Eesti järelevalvele ning pidi tegutsemiseks omama virtuaalvääringute teenuse tegevusluba.

Virtuaalvääringute kasutamine on üks rahapesu kihistamise moodus, millega varjatakse kuritegeliku vara päritolu. Kuigi Eestis on virtuaalvääringu teenusepakkujate kontroll aastatega karmistunud, on valdkond jätkuvalt riskide mõttes oluline ja seal toimuvat kaardistatakse. Lisaks Finantsinspektsioonile ja Rahapesu Andmebüroole vaatavad ka õiguskaitseasutused valdkonda laiemalt ja kaardistavad võimalikke rahapesuriske.[4]

Novembris jõustus otsus kriminaalasjas, mis puudutas Stanislav Matišinetsi, Olga Valijevat ja OÜ-d EKOVIR. Süüdistus puudutas Uikala prügilasse toodud jäätmete kohta Keskkonnaametile ebaõigete andmete esitamist ja keskkonnatasu maksmata jätmist. Kohus mõistis osaühingule rahalise karistuse 650 000 eurot, millest kohesele täitmisele kuulus 250 000 eurot. Samuti mõistis kohus osaühingult välja Keskkonnaameti avalik-õigusliku nõude katteks 2 043 780 eurot. Uikala prügilas toimuvad tihedad põlengud ning keskkonnanõuete rikkumised on pikka aega ümbruskonda häirinud ja põhjustanud kõrgendatud töökoormust Päästeametile. Seetõttu on olukorrale reageerimine olnud oluline ja vajalik.

Järgnevatel aastatel on Ida-Virumaale jõudmas Õiglase Ülemineku Fondist 345 miljonit eurot, millest 20% on mõeldud elukeskkonna parandamisele[5]. Rohepöörde suurinvesteeringu tõttu on järgnevatel aastatel kõrgem risk nende vahendite väärkasutuseks.