VAADE TULEVIKKU: Milline saab olema digitaalne kriminaalmenetlus 10 aasta pärast?

VAADE TULEVIKKU: Milline saab olema digitaalne kriminaalmenetlus 10 aasta pärast?

Kas kriminaalmenetlus suudab jõuda õigluseni enne, kui meie mälestused tuhmuvad? Kas suudame luua kriminaalmenetluse, mis on kiire, põhiõigusi austav, usaldusväärne ja samal ajal ühiskonnale kättesaadav? Järgnevalt vaatame, kuhu oleme tänaseks jõudnud, ja heidame seejärel pilgu kriminaalmenetlusele kümne aasta pärast: aega, mil masin töötleb andmeid ja inimene langetab otsuseid ning menetlus on endiselt usaldusväärne ja kättesaadav otse nutiseadmest.

Õigussüsteem liigub ühiskonnas toimuvate muudatustega kaasa. Kasutame igapäevaselt nutiseadmeid, tarbime üha enam digiteenuseid ja suhtleme interneti vahendusel – samas on levimas arvutikuritegevus, tõendid liiguvad internetti ja nende kogumine nõuab üha enam rahvusvahelist kriminaalkoostööd. Ainuüksi kümne aastaga on digitaalse teabe hulk kasvanud suurusjärgus 15 korda[1], millega on kaasnenud ka kriminaalasjades läbitöötamist vajava teabe mahu suurenemine. Ammugi ei otsita enam nõela vaid heinakujast, vaid põllu- ja pilvemassiividest. Järgmisel kümnendil jääb digitaliseerumise, andmemahtude ja asjade tehnoloogilise keerukuse kasvu trend püsima. Meie inimressurss on aga endiselt piiratud.

Ühiskond ootab sellegipoolest kuritegude kiiret lahendamist. See ootus on igati põhjendatud: kiire kriminaalmenetlus on teo toimepanija suhtes mõjusam, tagab paremini kannatanute ja tunnistajate õigusi, tugevdab ühiskonna turvatunnet ning säästab lõppastmes kõigi osaliste ja riigi vahendeid. Selline kiirus on ja ilmselt ka jääb põhjendatult kriminaalmenetluse kvaliteedi üheks mõõdupuuks. Kiirust ei saa aga pimesi taga ajada: kriminaalmenetlust toimetatakse ühiskonna antud raamides, austades osaliste põhiõigusi. Samuti peab kriminaalmenetlus olema usaldusväärne: teabe kogumise ja kasutamise õiguspärasus peab olema läbipaistev ja langetatud otsustused peavad olema jälgitavad. Kriminaalmenetlus peab olema ka kättesaadav: inimestel peab olema võimalik oma õigusi kriminaalmenetlustes teostada võrdsetel alustel ja toimingutele allutamine ei tohiks inimeste igapäevaseid toimetusi häirida enam kui möödapääsmatult vajalik.

Need põhimõtted ja väärtused kujundavad ka järgmiste aastate digitaalse kriminaalmenetluse raamistiku.

Kiire kriminaalmenetlus on teo toimepanija suhtes mõjusam, tagab paremini kannatanute ja tunnistajate õigusi, tugevdab ühiskonna turvatunnet ning säästab lõppastmes kõigi osaliste ja riigi vahendeid. Selline kiirus on ja ilmselt ka jääb põhjendatult kriminaalmenetluse kvaliteedi üheks mõõdupuuks

Menetluse kiiruse suudame piiratud inimressursi juures saavutada eeskätt läbi tõhususe, kasutades olemasolevaid ressursse võimalikult nutikalt ja võimendades inimesi tehnoloogiaga. Nii otsitaksegi järgmistel aastatel sarnaselt ülejäänud valdkondadega ka kriminaalmenetluses tööjaotuslikku tasakaalupunkti inimese ja masina vahel. Printsiibina jäetakse kriminaalmenetluses masinale töö, milles masin on inimestest olemuslikult parem – teabe koondamine ja töötlemine – ja inimese ülesandeks jääb ettevalmistatud teabe pinnalt otsuste langetamine.

Järgmise kümne aasta jooksul on selge praktikaga kriminaalasjades osaliselt sisse viidud automatiseeritud menetlusliinid. Masin toetab kuriteoavalduse esitajat, töötleb selle sisu ja paigutab selle õige üksuse töölauale; uurija või prokuröri menetluse alustamise otsustamisel loob masin automaatselt menetlusplaani ja valmistub koguma asja lahendamiseks vajalikke andmeid, näiteks koostab selleks päringud või rahvusvahelise kriminaalkoostöö taotlused. Menetleja otsusel esitab masin päringud ja taotlused ning vastuste laekumisel koondab need terviklikuks teabekogumiks. Samuti valmistab masin ette menetlustoimingute ja otsuste põhjad, planeerib menetlustoiminguid, mh leiab vajadusel seotud inimeste kalendritesse sobivad ajad. Menetluse käiku suunab ja kõik sisulised otsused langetab samal ajal ikkagi inimene.

Mahuka teabe töötlemiseks on menetlejate ja menetlusosaliste süsteemidesse järgmiste aastate jooksul sisse ehitatud andmeanalüüsi tööriistad. Nende abil saavad kriminaalasjas kogutavad salvestised – olgu selleks pildi-, heli- või videofailid või andmekandjate koopiad – koos asjas kogutud muude materjalidega otsitavaks. Digilahendused võimaldavad menetlusse uue teabe lisandumisel paigutada selle varem kogutud teabega ühte konteksti, korrigeerida automaatselt loodud seoste kaarte ja sündmustiku rekonstruktsiooni. Samuti pole kasutaja asja materjalide läbitöötamisel enam üksi: olulise teabe leidmisel aitab teda vestlusrobot.

Digilahendused ei võimaldada järgmistel aastatel suurendada ainult menetluse tõhusust, vaid aitavad ka tõsta menetluse läbipaistvust ja usaldusväärsust. Näiteks võimaldaks tehnoloogia inimesel andmejälgija kaudu teada saada, et kriminaalmenetluses on tema andmeid töödeldud: see tugevdab usaldust, et kriminaalmenetluse tööriistu kasutatakse vaid eesmärgipäraselt.

Kriminaalmenetluses piiriüleste tõendite kogumist toetab rahvusvahelise kriminaalkoostöö digitaliseerimine: väheneb rahvusvahelise koostöö tseremoniaalsus ja teave hakkab riikide vahel liikuma standardiseeritud kujul andmetena. Üha enam võetakse kasutusele rahvusvahelisi hit/no-hit süsteeme, mis võimaldavad hetkega tuvastada, kas näiteks raskes narkokuriteos kahtlustatav isik on mõnes riigis sarnases asjas kahtlustatav või süüdistatav ja kas tal võib välisriigis olla kriminaaltulu.

Tehnoloogia aitab menetlust tõhustada ka väljaspool kontorit, nt võimaldades sündmuskoha vaatluse ja mõõdistamise droonide ja 3D-skannimise abil. Nii pole liiklusõnnetuse toimumise järgselt vaja tundideks teed sulgeda, sest droonid suudavad sündmuskoha fikseerida ja mõõtkava kuvada kiiresti ja täpselt. 3D-skannerid asendavad traditsioonilisi sündmuskoha vaatlusprotokolle, võimaldades menetluse hilisemas faasis täpselt taasluua sündmuskoha tehiolusid alates korteri ruumide ja esemete paigutusest kuni verepritsmete suuna ja trajektoorini. Tehnoloogia võimaldab ka taaselustada tunnistajate ütlused sündmuskohal reproduktsioonina, näidates visuaalselt, millal, kus ja kuidas asjaosalised sündmuskohal paiknesid ja liikusid.

Digilahendused ei võimaldada järgmistel aastatel suurendada ainult menetluse tõhusust, vaid aitavad ka tõsta menetluse läbipaistvust ja usaldusväärsust. Näiteks võimaldaks tehnoloogia inimesel andmejälgija kaudu teada saada, et kriminaalmenetluses on tema andmeid töödeldud: see tugevdab usaldust, et kriminaalmenetluse tööriistu kasutatakse vaid eesmärgipäraselt.

Samuti aitavad järgmise kümne aasta digitaalsed lahendused suurendada kriminaalmenetluse kättesaadavust. Masin saaks kuriteo ohvrile hetkega soovitada edasisi käitumisvõimalusi, sh nt kelmuse ohvriks langemisel teavitada koheselt panka ja õiguskaitseasutusi, ja toetaks kannatanut õiguskaitseasutustele täiendava teabe edastamisel. Masin aitab kannatanul saada ülevaate menetluse hetkeseisust, tutvuda oma õigustega ning hallata oma eelistusi, sealhulgas eelistatud suhtlusviisi, automaatteavitusi ja menetluslikke nõusolekuid. Lisaks pakub süsteem sarnaste juhtumite põhjal prognoosi menetluse võimaliku edasise käigu ja ajaraami kohta ning toetab kannatanut kahju hüvitamise nõude esitamisel. Masintõlge ja tehisintellekt aitavad suuresti seljataha jätta ka keelebarjääri, pakkudes menetlusosalisele – aga ka menetlejatele – kiiret lahendust mõistmaks võõrkeelsete materjalide sisu. Samuti aitavad digilahendused muuta kriminaalõigust ligipääsetavamaks: võimalus osaleda nt ülekuulamistel ja istungitel nutiseadme vahendusel vähendab menetluse mõju kannatanute ja tunnistajate igapäevaelule.

Kriminaalmenetluse digitaliseerimine eeldab samas ka ühiskonna valmisolekut teadvustada tehnoloogia olemasolu ja osata seda kasutada. Esmalt on vaja tagada süsteemne väljaõpe: iga inimese üheks baasoskuseks peab saama digihügieen.

Kõikvõimalike digilahenduste kasutuselevõtt eeldab aga sobivate tingimuste loomist. Lisaks tehnilisele arendusele on vajalikud muudatused ka õigus- ja kultuuriruumis.

Esmalt tuleb arvestada, et digitaliseerimine võimendab kogu protsessi, nii selle tugevusi kui nõrkusi. Kriminaalmenetlusele kui protsessile seab esmased raamid menetlusseadustik. Enne protsesside mõtestatud digitaliseerimist tuleb menetlusseadustikust eemaldada ajale jalgu jäänud nõuded ja formaalsused, mis ei ole lõppeesmärgi täitmiseks – kiire, põhiõigusi austava ja kättesaadava menetluse toimetamiseks – vajalikud. Lisaks vajab õiguslik raamistik tehnoloogia arengu valguses kohati ka ajakohastamist: näiteks generatiivse tehisintellekti abil kunstlikult paisutatud menetlusdokumentide vastu ei aita üksnes tehisintellekti treenimine, et neist dokumentidest kokkuvõtet teha, vaid sellised dokumendid võiks saada lihtsalt menetlusest kõrvale jätta.

Kriminaalmenetluse digitaliseerimine eeldab samas ka ühiskonna valmisolekut teadvustada tehnoloogia olemasolu ja osata seda kasutada. Esmalt on vaja tagada süsteemne väljaõpe: iga inimese üheks baasoskuseks peab saama digihügieen. Vastasel juhul loome soodsa pinnase arvutikuritegevuse jätkuvaks tõusuks ega suuda hinnata digitaalse teabe usaldusväärsust, nt tunda ära süvavõltsinguid. Menetlejate puhul muutub üha olulisemaks paindlikkus ja arengutahe: suutlikkus kohaneda kiiresti muutuvas maailmas ja valmisolek kasutada uute tõusetuvate väljakutsete ületamiseks üha uusi lahendusi.

Digitaliseerimine ei ole eesmärk iseeneses, vaid üks vahenditest, mis saab aidata muuta kriminaalmenetluse kiiremaks, läbipaistvamaks ja kättesaadavamaks. Meie edu sõltub suuresti sellest, kui nutikalt suudame ühendada inimese otsustus- ja masina arvutusvõime, austades sealjuures inimeste põhiõigusi ja tagades menetluse läbipaistvuse.

Kuna kuriteo toimepanija tuvastamine ja vastutusele võtmine eeldab piisavalt andmeid, peame ühiskonnana leidma ka vastuse küsimusele, millises mahus võib andmeid kuritegude ennetamiseks ja lahendamiseks kasutada. Lisaks praegugi laia arutelu leidnud side- ja terviseandmete ligipääsu küsimustele võib näitena tuua avalikus ruumis reaalajas biomeetrilise kaugtuvastamise kasutamise eeldused: kas teatud tingimustel – näiteks äärmiselt raskete kuritegude puhul ja ajaliselt-ruumiliselt piiritletult ja kohtulikule kontrollile allutatuna – võiks see n-ö viimase abinõuna tulevikus kõne alla tulla? See retooriline küsimus taandub lõppastmes sellele, kuhu ühiskond määrab turvalisuse ja privaatsuse tasakaalupunkti.

Kokkuvõttes pakub tehnoloogia nii täna kui ka järgmise kümne aasta jooksul hulgaliselt väljakutseid, kuid samal ajal ka võimalusi. Samas ei ole digitaliseerimine eesmärk iseeneses, vaid üks vahenditest, mis saab aidata muuta kriminaalmenetluse kiiremaks, läbipaistvamaks ja kättesaadavamaks. Meie edu sõltub suuresti sellest, kui nutikalt suudame ühendada inimese otsustus- ja masina arvutusvõime, austades sealjuures inimeste põhiõigusi ja tagades menetluse läbipaistvuse. Parafraseerides ajuteadlase Jaan Aru mõtet: meie eesmärk on luua tehnoloogilisi lahendusi, mis mitte ainult ei tee rutiinset tööd meie eest, vaid toetavad mõtlemist, täidavad selle lünki, suunavad meid järele mõtlema ja tegema paremaid otsuseid. See peab olema tehnoloogia, mis näitab meile valikuid, kuid jätab otsustusvabaduse inimesele.