Kuidas toimetada kätte vara arestimise määrust inimesele, kelle nime ega asukohta sa ei tea?
2017. aastal ostis Keskkriminaalpolitsei vendadelt Paul ja Dimitri Kärbergidelt umbes 37 bitcoini eest (toona kokku 80 000 eurot) üle 1,5 kilo fentanüüli. Kuriteo matkimine oli tulemuslik: vennad peeti kuriteos kahtlustatavatena kinni. Lisaks matkimise käigus ostetud 1,5 kilole fentanüülile leidis politsei veel sama suure koguse (kokku enam kui 3 kilo fentanüüli) ning hiljem leiti ka nende fentanüüli valmistamise labor.
Vennad olid üks kahest grupist, kes kontrollisid Eesti fentanüüli-turgu. Nende kinnipidamise ja süüdimõistmise järel kukkus pea kaks kümnendit toiminud fentanüüliturg kokku ja järgmiseks kuueks aastaks vähenes narkootikumide üledoosidest põhjustatud surmade arv pea neli korda.
Keskkriminaalpolitsei sai toona kätte rekordkoguse fentanüüli ning likvideeris ka ühe fentanüülilabori, mis päästis ilmselt sadu elusid. Ent kuriteo matkimise käigus üle antud 37 bitcoini asukohta ei õnnestunud tuvastada.
Krüptoanalüüs viitas, et raha oli jaotatud mitme erineva nö külma rahakoti vahel ära ning polnud pärast esimesi ülekandeid enam liikunud. Pärast vendade narkokuriteos kinnipidamist ja vahistamist jäid kuriteo toimepanemise tulemusena saadud bitcoinid kontole kuni 2018. aasta 10. maini, mil täpselt tuvastamata inimesed hakkasid kriminaaltulu erinevatesse rahakottidesse edasi kandma, et selle tegelikku päritolu varjata.
Bitcoini avaliku plokiahela andmete põhjal suutsime kaardistada lõviosa rahapesu objektiks olevate bitcoinide liikumise, mille päritolu oli üritatud erinevate kannetega kõigiti varjata.
Bitcoinide asukoht oli igal ajahetkel avaliku plokiahela kaudu meile nähtav, ent me ei suutnud kandeid ega raha valdajat paraku ühegi konkreetse isikuga siduda. Kuni hetkeni, mil plokiahela heinakuhjast märkasime potentsiaalset nõela – päris mitu kannet läbisid rahakotte, mille plokiahela analüüs markeeris kui võimalikud krüptoraha vahetusplatvormid.
Bitcoini avaliku plokiahela andmete põhjal suutsime kaardistada lõviosa rahapesu objektiks olevate bitcoinide liikumise, mille päritolu oli üritatud erinevate kannetega kõigiti varjata. Taotlesime kohtult bitcoinide arestimist, nendega tehingute tegemise keelamist ning bitcoinide valdaja kohustamist võtma ühendust Keskkriminaalpolitsei või Riigiprokuratuuriga ning seejärel rahapesu objektiks olevate bitcoinide kandmist Keskkriminaalpolitsei deposiitkontole. Kohus rahuldas taotluse.
Samas olime probleemi ees: kuidas toimetada kätte bitcoinide arestimise määrust inimesele, kelle asukohta ega nimegi me ei teadnud.
Lahendusena taotlesin kohtult luba rakendada osundatud üheksa aadressi suhtes op_return käsklust, mis võimaldab lisada rahapesu vahetuks objektiks olevale krüptorahale kõrvaldamatu (tarkvaralise) märkuse selle kohta, et tegemist on rahapesu objektiga, mis on arestitud ja bitcoinide valdaja peab kohtumääruse täitmiseks ühendust võtma Keskkriminaalpolitseiga.
Op_returni võib võrrelda pangaülekande selgitusreaga, mis on erinevalt pangaülekande selgitusest aga kogu maailmale avalikult nähtav.
Tehniliselt on op_return nö nulldata skript, mis on tavapärane lukustusskripti muster, mis salvestab suvalised andmed või sõnumid plokiahela tehingus. See lukustusskript loob tavaliselt plokiahelas selgesõnalise, kontrollitava, mittekasutatava ja kärbitava väljundi.
Sel juhul kasutasime op_return lukustusskripti mustrit kohtu arestimismääruse täitmise abistamiseks. Selliselt võib op_returni võrrelda teada-tuntud pangaülekande selgitusreaga, mis on erinevalt pangaülekande selgitusest aga kogu maailmale avalikult nähtav.
Kohus rahuldas taotluse ning lubas bitcoinid arestida ja Keskkriminaalpolitseil op_returni rakendada. Keskkriminaalpolitsei tegigi kohtumääruse alusel tuvastatud aadressidele nö tühjad ülekanded, millega saatis plokiahelas neile aadressidele ühtlasi teate, et tegemist on rahapesu objektidega, mis on kohtumääruse alusel arestitud.
Näide ühest ülekandest: https://www.blockchain.com/explorer/transactions/btc/1f6d31abb2091614a591a5384a3acbe6c7903f78ef3b6b4263f279b933f35e1a
Keskkriminaalpolitsei tehtud op_return kandega edastati üheksa rahakoti valdajale ühtlasi lühilink https://cyber.politsei.ee/ml1, mis suunas edasi aadressile https://www.prokuratuur.ee/B3iyQ79mAuny3Xqegn6oKc8/23700000042, kuhu postitasime vara arestimise redigeeritud määruse nii eesti- kui inglise keeles.
Ehkki siiani ei ole keegi Keskkriminaalpolitsei ega Riigiprokuratuuriga ühendust võtnud ega raha vabatahtlikult tagastanud, siis on vähemalt märk maha jäetud, et me teame rahapesijate tegudest.
Vahur Verte on riigiprokurör, kes on spetsialiseerunud eeskätt küberkuritegevusele. Ta on juhtinud ja menetlenud rahvusvahelisi kriminaalasju, mis puudutavad organiseeritud kuritegevust, krüpteeritud kuritegelikke sideplatvorme, krüptovaradega seotud rahapesu ning ulatuslikku narkokaubandust.