Riigivastased kuriteod

• Eesmärk: tagada võimekus avastada ja menetleda riigivastaseid süütegusid kiirelt ja kvaliteetselt, erilise rõhuasetusega Eesti välist julgeolekut ohustavatel süütegudel.
• Mõõdikud: kohtusse saadetud kriminaalasjade ülevaade valdkonna riigiprokurörilt.

Ülevaade riigivastastest kuritegudest 2025. aastal

2025. aasta jaanuarikuus süüdati GRU ülesandel ja huvides Eesti Vabariigi vastu suunatud mõjutustegevuse raames Põhja-Tallinnas asuv Slava Ukraina restoran. 2025. aasta juulikuus mõistis Harju Maakohus Moldova kodaniku Ivan Chihaiali süüdi Eesti Vabariigi vastu suunatud luuretegevuses ja selle toetamises, mis seisnes Venemaa eriteenistuse huvides ja ülesandel Slava Ukraina restorani süütamises. Kohus mõistis talle karistuseks kuus ja pool aastat vangistust. Kriminaalasja raames tuvastati, et 2025. aasta jaanuaris täitis ta GRU ülesandel ka proovitöö, kui süütas Võrumaal Osulas asuva COOP kaupluse. Slava Ukraina restorani rünnaku ettevalmistamiseks kaasas Chihaial oma samanimelise onupoja, kes ei olnud Venemaa eriteenistuse huvidest teadlik, mistõttu tunnistas kohus tema süüdi võõra asja rikkumises. Ööl vastu 31. jaanuarit sõitsid nad Tallinna, süütasid restorani ja lahkusid seejärel Eestist. Rünnaku eesmärk oli polariseerida ja lõhestada ühiskonda ning külvata hirmu ja usaldamatust. Seeläbi oli ka see rünnak suunatud Eesti Vabariigi julgeoleku vastu.

2024. ja 2025. aasta kriminaalasjad kinnitavad, et Venemaa viib Eesti suhtes läbi mõjutustegevust, millega püütakse hirmutada ühiskonda ning õhutada ühiskondlikke pingeid. Nimelt toimusid 2024. aastal GRU ülesandel ja huvides varavastased rünnakud siseministri ja ajakirjaniku auto vastu, samuti Sinimägede mälestusmärkide vastu ning Ukraina numbrimärkidega auto süütamine. Nagu juba eelmisel aastal sai tõdetud, siis selline varavastane tegevus ilmestab varasemate aastate ja kriminaalasjadega võrreldes Venemaa Föderatsiooni vägivaldsemat tegutsemistaktikat.

Omakorda ilmestab seda Leedu Vabariigi kriminaalmenetlus, mille raames Kaitsepolitseiamet pidas Eestis kinni kaks inimest, kes anti kohtu loal Leedule välja. Rahvusvahelises koostöös teiste riikidega uuritakse DHL-i pakkide plahvatusi. Kahtluse kohaselt korraldas Venemaa sõjaväeluure GRU pakkide plahvatused ja koordineeris pakkide vedamist. Eelneva tõttu võib eeldada, et ka järgmistel aastatel on kõige kõrgem risk Eesti julgeolekule Venemaa mõjutustegevus.

Nii eelmise aasta Slava Ukraina restorani rünnaku organiseerimisel kui ka 2024. aasta rünnakute puhul oli oluline roll sotsiaalmeedial – üks ülesanne oli rünnakuid filmida ja sotsiaalmeedias kajastada, et võita meediatähelepanu ja viia selliselt ellu Venemaa mõjutustegevust.

2025. aastal jõustus ka mitu EV julgeoleku vastu suunatud luuretegevusega seonduvat süüdimõistvat otsust (süüdimõistmised KarS § 234² lg 1 alusel):

• Viru Maakohus mõistis süüdi Venemaa kodaniku Pavel Kapustini Eesti Vabariigi vastu suunatud luuretegevuses ja selle toetamises, haldusorganile valeandmete esitamises ja sanktsioonide rikkumises. Kohus karistas P. Kapustinit kuue ja poole aasta pikkuse vangistusega ja konfiskeeris ligi 90 000 euro väärtuses vara. Pavel Kapustin asus Eesti Vabariigi vastase luuretegevuse elluviimiseks FSB-ga koostööle mitte hiljem kui 2020. aastal ning kogus ja edastas Venemaa eriteenistusele vajalikku teavet ja vahendeid. Menetluse käigus tuvastati, et Venemaal elavad inimesed tellisid Pavel Kapustinilt sanktsioonialuseid luksuskaupu, mida mees omakorda tellis Narva nii Eestist, Euroopast kui ka mujalt. Edasi korraldas ta kaupade transpordi Eestist Venemaale ja andis seal tellijatele üle. Lisaks mõisteti P. Kapustin süüdi elamisloa taotlemisel Politsei- ja Piirivalveametile valeandmete esitamises, täpsemalt oma seotuse kohta VF eriteenistuse FSB-ga. Kohus karistas Pavel Kapustinit kokkuleppemenetluses kuue ja poole aasta pikkuse reaalse vangistusega ja konfiskeeris ligi 90 000 euro väärtuses vara.
• Viru Maakohus tunnistas Eesti Vabariigi vastu suunatud luuretegevuses ja selle toetamises süüdi Eesti kodaniku Ivan Dmitrijevi ning karistas teda 4 aasta ja 11 kuu pikkuse reaalse vangistusega. I. Dmitrijev tegi 2025. aasta märtsist maini koostööd FSB piirivalve operatiivosakonna ohvitseri Aleksandr Bobkoviga, kelle ülesandel edastas ta FSB-le teavet. FSB-d huvitas info kaitseliidu liikmete (Ivan Dmitrijev oli ise Kaitseliidu liige) ning Narva kohaliku elu kohta: näiteks poliitiline olukord, Narva Muuseum ja linnas liikuvad kaitseväelased.
• Viru Maakohus tunnistas kokkuleppemenetluses Eesti Vabariigi vastu suunatud luuretegevuses ja selle toetamises süüdi Eesti kodaniku Igor Lobini ning mõistis talle karistuseks viis aastat reaalset vangistust. Igor Lobin tegutses alates 2017. aastast teadlikult FSB huvides ja ülesandel Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud luuretegevuses ja selle toetamises.
• Tartu Maakohus tunnistas topeltkodakondsusega Erna Moisejeva süüdi alates 2023. aasta detsembrist Venemaa heaks luuramises FSB huvides ja ülesandel. Kohus mõistis talle karistuseks 3 aastat reaalset vangistust. Erna Moisejeva kogus FSB ülesandel Eestis andmeid kaitseväe, politsei ja piirivalve, aga ka oma töökaaslaste kohta.

Lisaks saatis prokuratuur eelmisel aastal kokkuleppemenetluses kohtusse kaks kriminaalasja, milles kohus tegi otsused 2026. aastal:

• Tartu Maakohus tunnistas 2026. aasta jaanuaris süüdi topeltkodakondsusega Vjatšeslav Jefimovi, kes vastavalt süüdistusele tegi hiljemalt alates 2022. aasta sügisest koostööd FSB-ga. Kohus karistas meest kolme aasta pikkuse reaalse vangistusega.
• 2026. aasta veebruaris tunnistas Harju Maakohus Iisraeli kodaniku Anatoly Privalovi süüdi Eesti vastu suunatud luuretegevuses ning karistas teda kuue ja poole aasta pikkuse reaalse vangistusega. Otsus ei ole aastaraamatu ilmumise hetkel jõustunud. Prokuratuuri süüdistuse kohaselt on Anatoly Privalov alates 2016. aastast koostöös FSB ohvitseridega osalenud Eesti julgeoleku vastu suunatud tegevuses. Privalov edastas nii sidevahendite kaudu kui ka Venemaal toimunud kohtumistel FSB ohvitseridele nende soovitud infot ja luuretegevuse toetamiseks vajalikke vahendeid. Näiteks edastas ta FSB-le infot Eesti ja liitlaste õiguskaitse-, luure- ja julgeolekuasutuste tegevuse ning riigi kaitserajatiste kohta. Samuti infot võimalike Venemaa huvides salajasele kaastööle värvatavate kohta. Narvas elav mees oli muuhulgas kaasatud sabotaažiaktidesse ja ränderünnetesse ning püüdis 2025. aastal FSB-ga koostöös korraldada Eestis kinnipeetud FBI kriminaalmenetluses tagaotsitava Andrei Ševljakovi põgenemise Venemaale.

2025. aasta kaasused näitavad, et Venemaa julgeolekuasutused otsivad endale infoallikaid Eesti elanike seast, sest viisanõude tõttu on neil Eestis tegutsemine muutunud keeruliseks. Seetõttu on sihtmärgiks inimesed, kes on mingil viisil seotud Venemaaga ning sel põhjusel on ka tihedad piiriületajad.

Venemaa kogu piiriteenistus on FSB kontrolli all. Seejuures pööravad Vene luureteenistused oma tähelepanu just sagedastele piiriületajatele, sest neid on võimalik mõjutada. Näiteks takistatakse inimese sujuvat piiriületust ja luuakse temas usalduse tekitamiseks kunstlikult lahendusi sujuvaks piiriületuseks.

Venemaa julgeolekuasutused kasutavad luuretöösse inimeste värbamiseks erinevaid meetodeid. Selleks võivad olla nii erinevad manipulatsioonid, mõjutused kui ka ähvardused. Mõistagi tegutsetakse värbamisel jätkuvalt varjatult ning kasutatakse erinevaid konspiratsioonimeetmeid. Lisaks tuleb silmas pidada, et Venemaa julgeolekuasutusi huvitab igasugune info (ka avalik info), mistõttu võivad nende huviorbiiti sattuda kõik inimesed, kellega neil õnnestub kontakti saada.

Samuti on 2025. aastal jõudnud esimese ja teise astme kohtuotsuseni mitu olulist kriminaalasja riigivastaste kuritegude süüdistustes:

• 2024. aastal esitas Riigiprokuratuur kahtlustatavale süüdistuse sanktsiooni rikkumises ja riigireetmises. 2025. aastal mõistis Harju Maakohus naise kuritegudes süüdi ja mõistis talle liitkaristuseks kuus aastat vangistust. Tallinna Ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu otsuse muutmata. Lühidalt leidis kohus, et süüdistatav kirjutas Venemaa mõjutustegevuse ehk Venemaa Eesti vastu suunatud vägivallata tegevuse raames propagandistliku raamatu „Hübriidsõda maailma pärast. „Kus toimub tema Kurski lahing““. Kohtud leidsid, et raamat oli kirjutatud Venemaa välis- ja julgeolekupoliitilistel eesmärkidel mõjutustegevuse elluviimiseks ka nn lähivälismaal. Kohtu hinnangul manipuleeritakse teoses ajalooliste faktidega, levitatakse valeteavet ja tekitatakse usaldamatust Eesti riigi võimu vastu. Otsus on kaevatud edasi Riigikohtusse.
• 2024. aastal esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuur mehele süüdistuse riigireetmises. 2025. aasta märtsikuus tunnistas Tartu Maakohus mehe süüdi riigireetmises ja mõistis talle karistuseks 15 aastat vangistust. Süüdistuse järgi sai mees 2024. aasta alguses Venemaalt ülesande süüdata Tartus Ukraina numbrimärkidega auto. Süütamist üritas süüdistatav seostada erakonnaga KOOS, kui sodis auto kapotile suurelt partei nime ja jättis Molotovi kokteili pudelile sõnumi selle kohta, et ukrainlased võiksid koju minna. Süüdistatav filmis põlevat autot ning laadis pärast auto süütamist video sotsiaalmeediaplatvormile Telegram, kust videot jagati edasi teistele sotsiaalmeedia platvormidele. Tartu Ringkonnakohtu otsust on oodata 30.04.2026.
• 2023. aastal esitas Riigiprokuratuur kahele mehele süüdistuse riigireetmises ning ühele välismaalasele Eesti vastases vägivallata tegevuses. 2025. aasta detsembrikuus mõistis Harju Maakohus mehed süüdi. Riigireetmises süüdistatavaid karistas kohus 14 ja 11 aasta pikkuse vangistusega, kolmandat 11 aasta pikkuse vangistusega. Otsus on jõustumata ning kaevatud edasi Tallinna Ringkonnakohtusse.

Riigivastaste kuritegude kontekstis on oluline tuua välja ka järgnevad terrorismiga seonduvad kriminaalasjad:

• Kohus tunnistas 2025. aasta 27. jaanuaril süüdi mehe, keda prokuratuur kahtlustas terroristliku ühenduse muul viisil teadvalt toetamises. Tegemist on praktikat loova kriminaalasjaga. Süüdistatav tegi enda Facebooki ja X kasutajakontodel Eestis avalikult kättesaadavaks postitusi, mis ärgitasid liituma terroristliku ühendusega PKK ehk Kurdistani Töölispartei. Sellega aitas ta oma tegevusega kaasa ühendusse liikmete värbamisele, mis on oluline terroristliku ühenduse toimimiseks, ning toetas seega teadlikult terroristliku organisatsiooni ebaseaduslikku tegevust. Kohus karistas meest 2 aasta ja 6 kuu pikkuse tingimisi vangistusega (katseaeg 2 aastat ja 10 kuud).
• Riigiprokuratuur saatis üldmenetluses kohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse 18-aastast meest terroristlikul eesmärgil reisimise katses, terroristliku ühenduse muul viisil teadlikus toetamises ja terrorikuriteos. Süüdistuse kohaselt tegi noormees hiljemalt 2024. aasta detsembris ulatuslikke ettevalmistusi terroristlikul eesmärgil reisimiseks. Ta kogus veebikeskkonnast terroriorganisatsiooni ISIS propagandat, mille sisuks olid vägivald ning hukkamised, samuti materjale terrorirünnakute toimepanemise, ISISe värbamismaterjali ning terrorirünnakute kohta. Ühtlasi kogus ta reisiinfot erinevate ISISe alade ning ISISe soovituste kohta, kuidas kahtlust äratamata reisida. Ta plaanis reisida 2025. aasta maikuus Süüriasse, et liituda terroristliku organisatsiooniga ISIS, saada terrorikuriteo toimepanemiseks väljaõpe ning panna toime terrorismikuritegu. Politsei tõkestas tema tegevuse Tallinna lennujaamas ning kaitsepolitsei pidas ta kuriteos kahtlustatavana kinni. Samuti levitas noormees erinevates sotsiaalmeedia gruppides ja kanalites ISISe islamiäärmuslikku terroristlikku propagandat ja juhendeid terrorikuritegude toimepanemiseks, toetades selliselt teadlikult ISISt. Teda süüdistatakse ka pärast kinnipidamist ISISe juhistest lähtuvalt 23. juulil 2025. aastal Tallinna vanglas valvuri vastu toime pandud tapmiskatses, mille eesmärk oli terroristlik: häirida tõsiselt ühiskondlikku korraldust ja hirmutada elanikkonda. Kohtumenetlus on pooleli.
• Harju Maakohus mõistis 2025. aasta alguses kolm noormeest süüdi paremäärmuslikku neonatslikusse terroristlikusse ühendusse kuulumises ja sellesse liikmete värbamises. Feuerkrieg Division ehk FKD (Tulesõja Diviis) ideoloogia tugineb natsionaalsotsialismile - propageerib valge rassi ülemvõimu, näitab üles riigivõimu vastasust ning kutsub üles relvi haarama ja terrorirünnakuid kavandama. Selle ideoloogia viljelejad levitavad ja õigustavad rassiviha muulaste, juutide, tumedanahaliste, seksuaalvähemuste, ajakirjanike ja politseiametnike suhtes. Kuriteo toimepanemise ajal olid kõik kolm süüdimõistetut alaealised ning seetõttu mõistis kohus neile kokkuleppemenetluses kohustused, et suunata noori edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kohustustena osalevad noored riskimaandavates ja rehabiliteerivates tegevustes. Kohustuste täitmise eesmärk on toetada nende isiklikku ja sotsiaalset rehabilitatsiooni ning aidata kaasa eluterve maailmavaate kujundamisele, positiivsete hoiakute ja väärtuste arendamisele. Radikaliseerumine on protsess, mis võib päädida rünnakutega inimeste elu, tervise ja vara vastu. Seetõttu on kohtu määratud deradikaliseerumist toetavad meetmed tarvilikud noorte õiguskuuleka tuleviku kindlustamiseks. 

Samuti väärib riigi julgeoleku seisukohalt märkimist, et Euroopa Liit kehtestas mullu aasta algul sanktsiooni kolmele Eesti vastu küberrünnaku toime pannud Vene sõjaväeluure (GRU) liikmele. 2024. aasta septembris omistas Eesti ajaloos esimest korda riigivastased küberrünnakud kuriteo toimepanijatele ehk kolmele GRU üksuse 29155 liikmele Yuri Denisovile, Nikolay Korchaginile ja Vitali Shevchenkole. Selle kohta saab lähemalt lugeda eelmise aastaraamatu küberkuritegevuse mõjuhinnangust.