Põhja ringkonnaprokuratuuri prokurör Lauri Jõgi
Põhja ringkonnaprokuratuuri prokurör Lauri Jõgi. Foto: Robin Roots/Õhtuleht

Katastroofiprokurör kabinetis jalga ei kõlguta

Jõuluturgudel rahva sekka sõitnud veoautod, Šveitsis Crans-Montanas toimunud ööklubi põleng, Adamuzi rongiõnnetus Hispaanias Cordoba lähedal ja Wang Fuk Courti kõrghoonete tulekahju Hong Kongis, kus hukkunuid oli kümnetes, viimasel juhu üle saja – need on viimaste kuude näited sündmustest, mis kindlasti ületavad masshukkunutega sündmuste künnise.

Masshukkunute teemasse süvenemine ei ole tingitud sellest, et Eestis oleks selged märgid ukse taga ootavast katastroofist. Teatud valdkondadesse on kõrgendatud risk sisse kirjutatud ja mõistlikult võttes neid täielikult ennetada ei saa. Viimaste aastate sündmused nii meie regioonis kui ka maailmas laiemalt on aga kahtlemata tõstnud riigi ohuteadlikkust. Pelgalt ohuteadlikkusest ei piisa, vaid sellega peab kaasnema ka tavapärasest erinev teadmiste ja tööriistade pagas prokuröri jaoks.

Prokuratuuri jaoks on tegemist olukorraga, milles ühe prokuröri võimekus menetlust nii sündmuskohal kui hiljem kabinetis efektiivselt juhtida ei ole enam realistlik.

Kas rida surnukehi tähendab automaatselt kriminaalmenetlust?

Masshukkunutega sündmusele pole konkreetset definitsiooni tuua, sest väga erinevad juhtumid võivad endaga suurel arvul ehk massiliselt hukkunuid kaasa tuua. See, millal prokuratuur koos partneritega masshukkunute formaadis tegutsema hakkab, on tingitud ennekõike sündmuse laiahaardelisusest. Masshukkunutega juhtumi olustik on nii palju suuremat ressurssi nõudev, et ületab riigi tavapärast võimekust.

Ulatuslikule sündmusele reageeritakse ulatuslikult. See hõlmab tihti suurt ressurssi Politsei- ja Piirivalveametilt, Päästeametilt ning vastavalt olukorrale ka teistelt partneritelt. Prokuratuuri jaoks on tegemist olukorraga, milles ühe prokuröri võimekus menetlust nii sündmuskohal kui hiljem kabinetis efektiivselt juhtida ei ole enam realistlik. Sündmuskoht on reeglina liiga suur ja mahukas, et otsustada, milliseid uurimisversioone kontrollima hakata, asutuste vahelist suhtlust koordineerida ja samal ajal näiteks teisi informeeritud otsuseid vastu võtta. Politsei või mõne teise menetleja tegevus sündmuskohal võib kesta nädala või kauemgi, iga määrus või taotlus võib prokurörile tähendada tundide pikkust keskendunud tööd ja kogutud teabe analüüsimist.

Üleilmsest praktikast on palju näiteid, et sellised rasked tagajärjed toob hullemal juhul kellegi pahatahtlik tegevus ja kergematel juhtudel vastutavate isikute kergemeelsus või hooletus. Masshukkunutega sündmuste spektrisse jääb halli ala, kuid Eestis on reeglina seaduses kirjas ohutusnõuded ja eeskirjad, et selliseid suuri inimkaotusi vältida. Kuna selliste nõuete rikkumine on sageli alus kriminaaluurimise alustamiseks, on menetluse alustamine meie õiguslikus raamistikus üsna tõenäoline.

Prokurör peab suutma kriminaalmenetlust planeerida ja mõtestada tingimustes, kus tõendite kogumine ei pruugi olla esimene prioriteet. Sageli võivad esmased kaalutlused olla elude päästmine ja sündmuskoha ohutuse tagamine.

Kuna masshukkunutega saab luua lõpmatu arvu hüpoteetilisi stsenaariumeid, siis võib tõesti leida ka selliseid, kus prokuratuuri osaluse vajalikkus võib jääda küsitavaks. Kui kuriteotunnused ilmuvad kuskil keset sündmuskohta, mida ei ole selliselt koheldud, siis on paratamatult hilja kella tagasi keerata. See ei tähenda kriminaalmenetluse alustamise kohustuslikkuse printsiibist irdumist, vaid kainet arvestust, millised on meie võimalused hiljem midagi kohtus tõendada.

 

Katastroofide kriminaalmenetlused vajavad täiesti teistsugust lähenemist

Masshukkunutega sündmus eeldab lisaks õigusteadmistele ka arusaamist kriisi reguleerimisest ja juhtimisest, päästetöödest ning üsna suure tõenäosusega ka katastroofiohvrite tuvastamise (ingl disaster victim identification, DVI) protseduuridest. Prokurör peab suutma kriminaalmenetlust planeerida ja mõtestada tingimustes, kus tõendite kogumine ei pruugi olla esimene prioriteet. Sageli võivad esmased kaalutlused olla elude päästmine ja sündmuskoha ohutuse tagamine.

Sündmuskohta kontrollivad ja seeläbi jäädvustavad võimalikult puutumatuna ametnikud, kes sellega kriminaalmenetluses tavaliselt ei tegele. Edukaks koostööks ja kvaliteetseks kriminaalmenetluseks tuleb seega üksteise vajadusi mõista juba enne, kui oskusi tuleb hakata praktikas rakendama.

Uue pagasi omandamine, kohandamine Eesti oludesse ja asutuse vajadustele on paratamatult pikem protsess. Seega ei saa ootama jääda, kuni prokuröridel on vaja reaalselt sündmuskohal masshukkunutega tegeleda, ning jääda lootma, et kõik kerkivad küsimused suudetakse lahendada jooksvalt.

 

Masshukkunutega sündmus viib prokuröri kabinetist põllule

Prokuratuur on partneritega võrreldes väike organisatsioon. Rahvusvahelistelt konverentsidelt on alatasa kaasas teadmine, et spetsialiseerunud valdkondades, kuhu meil on panna ehk parimal juhul paar inimest, on suuremates riikides terved struktuuriüksused. Samas see, mis võib esmapilgul tunduda nõrkusena, on võimalik pöörata tugevuseks.

Väikeste, samas sidusate tiimide töö, mis hõlmab endas kindlale valdkonnale keskendunud prokuröride kogemusi, võimaldab olla paindlik. Seega pole pisikese Eesti jaoks mõistlik jätta katastroofiprokuröre kabinetti jalga kõlgutama, kuniks neid vaja on. Just prokuröri igapäevane töö ehitab kogemustepagasit, millele kriisis koos uute väljaõppesuundadega tugineda.

Sellest lähtuvalt on prokuratuuri eesmärk, et masshukkunutega sündmustele reageeriksid prokurörid, kel on olemas vajalik kogemus. Asjakohane baas on neil prokuröridel, kes käivad tööülesannete raames sündmuskohtadel. Sellele lisandub teadlikkus, mida annab täiendav väljaõpe, ja lõpuks ka eriteadmised kindlate sündmuste eripäradest.

Selleks, et tagada valmisolek, on juba täna prokuratuurile hindamatuks abiks meie partnerid, eriti Politsei- ja Piirivalveamet ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Just Politsei- ja Piirivalveameti DVI-alased koolitused on aidanud hakata looma vajalikku olukorrateadlikkust.

Näiteks tulekahjude puhul tuleb arvestada, et paljusid hukkunuid ei ole võimalik kohe tuvastada. Õiguslikus mõttes tekib aga paradoks: meil ei ole võimalik tuvastada lähedasi, kes saaksid terviseandmete kasutamiseks loa anda, et saaksime ohvrid tuvastada. Sellised terviseandmed on näiteks hambakaardid. Samas DNA kasutamine ei pruugi samal ajal olla ulatusliku tulekahjustuse tõttu võimalik.

Masshukkunutega sündmused esitavad väljakutseid ka järjest digitaalsemaks muutuvale menetlusele. Selliste juhtumite tõendite kogumine võib toimuda väga keerulistes tingimustes. Tõmmates paralleele hiljutiste sündmustega Hispaanias, kus nädala jooksul sõitis rööbastelt maha kaks rongi, lähevad mõtted rongisõidule. Tänini on Tallinna ja Tartu vahel rongiga sõites kohti, kus levi ei ole.

Isegi olukorras, kus levi on olemas ja seeläbi ka internetiühendus, võib korraga väheste kasutajatega piirkonnas olla väga suur koormus. Kindlasti ei ole sündmuskoha ümbrus ainult menetlejate päralt, kellel on juba nende suurest arvust tulenevalt suur andmeside vajadus. Suurte sündmuskohtade kaardistamiseks võib kuluda sadu gigabaite andmemahtu. Lisaks võib sündmuskoha lähedusse oodata ajakirjanikke, võimalike ohvrite lähedasi ja lihtsalt uudistajaid. Seega peab ka prokurör olema valmis töötama ja teavet kiiresti edastama tingimustes, kus üksnes andmesidepõhistele lahendustele ei saa lootma jääda.

 

Töö pole kaugeltki lõppenud

Selleks, et tagada valmisolek, on juba täna prokuratuurile hindamatuks abiks meie partnerid, eriti Politsei- ja Piirivalveamet ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Just Politsei- ja Piirivalveameti DVI-alased koolitused on aidanud hakata looma vajalikku olukorrateadlikkust. Ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituut on juba pikemat aega tegelenud just selliste sündmuste jaoks plaanide ja tegevuskavade koostamisega ning ka nende teadmiste abil oleme saanud väga väärtuslikku sisendit.

Nõudliku ettevalmistuse juures oleme üle vaadanud ka oma toimimise. Nii nagu meie partneritel, peab ka prokuratuuril olema võimekus tegutseda üle Eesti. Üksnes Tallinna-keskne reageerimisvõime ei taga piisavalt kiiret ja paindlikku tegutsemist. Seepärast on masshukkunute prokurör määratud igasse piirkondlikku ringkonda. Kohalikud tunnevad kõige paremini koostööpartnereid, kes esimestena sündmuskohale jõuavad.

Prokuratuur arendab oma inimesi ja töökorraldust pidevalt. Masshukkunutega menetlused on üks võimekustest, mida üle riigi koos partneritega välja kujundame ja edasi viime. Oleme seni tuvastanud mitmeid tähelepanu vajavaid kohti, mis ei ole olemuselt üksnes õiguslikku laadi. Samas mõjutavad need kõige tähtsamat: tõhusat tõendite kogumist riikliku süüdistuse esindamiseks ning sellega õiglus- ja turvatunde taastamist.

s
autor
Lauri Jõgi

Lauri Jõgi liitus prokuratuuriga 2016. aastal ning on tegelenud muu hulgas mass- ja narkokuritegude menetlustega. Ta on Põhja ringkonnaprokuratuuri esimese osakonna ehk raskete ja organiseeritud kuritegude osakonna ringkonnaprokurör. Alates 2022. aastast juhib ta kõige raskemate isikuvastaste kuritegude kriminaalmenetlusi.
2025. aastal valiti Lauri aasta prokuröriks.