Uus relv kelmuste vastases võitluses

Fookusmenetlused kui uus relv kelmuste vastases võitluses

Kelmuste plahvatuslik kasv on seadnud õiguskaitseasutused uue reaalsuse ette. Senise uurimispraktikaga, kus iga sellist kuritegu vaatleme kui eraldiseisvat kriminaalasja, ei suuda me mõjutada suurt pilti. 

Eestis langeb petuskeemide ohvriks keskmiselt 300 inimest kuus. See tähendab 300 erinevat uurimist, sadu andmepäringuid ja samapalju toimikuid. Selline killustatus annab aga eelise kurjategijatele, kes töötavad justkui konveieril – ööpäevaringselt tegutsevates kõnekeskustes välja petetud tulu liigub sekunditega läbi keerulise variisikute ja krüptorahakottide võrgustiku.

Paraku on nii, et traditsioonilises menetluses, kus iga juhtumiga tegeletakse isoleeritult, jääb kelmuste tegelik korraldaja ja kasusaaja tabamatuks. N-ö madalama astme kurjategijate tabamisel asendatakse need kiirelt uutega ja sisse töötatud liin töötab edasi. See on pannud politsei ja prokuratuuri otsima võimalusi, kuidas mastaabiefekti ka uurimises ära kasutada. Meie eesmärk ei ole tegeleda ainult üksikjuhtumitega, vaid diagnoosida ja rünnata kuritegelikku süsteemi kui tervikut.

Süsteemne lähenemine ja keskne üksus

Kelmuste tõhusam tõkestamine on prioriteet nii PPA jaoks kui riigis laiemalt. Nii otsustasid PPA ja prokuratuur põhimõtteliselt muuta senist lähenemist ning kasutada narkoasjade ja organiseeritud kuritegevuse uurimises tulemusi toonud meetodit. Selle asemel, et hallata tuhandeid üksikjuhtumeid, loome ühtse menetlusliku raami, kus meie eesmärk on tuvastada kuritegelik muster ja nende skeemide nö tipud ehk organisaatorid.

Meie eesmärk ei ole tegeleda ainult üksikjuhtumitega, vaid diagnoosida ja rünnata kuritegelikku süsteemi kui tervikut.

Selle strateegia elluviimiseks loome keskkriminaalpolitseisse keskse üksuse ehk kelmuste teadmuskeskuse, mis tegeleb analüüsi ja proaktiivse tööga ning viib läbi suuremahulisi uurimisi, mis keskenduvad grupeeringute tuvastamisele nende finantskäitumise kaudu.

Grupeeringute kaardistamine: raha ei valeta

On ebatõenäoline ja ebaloogiline, et Eestit ründaks tuhanded üksteisest sõltumatud üksiküritajad. Meie analüüs viitab vastupidisele: petuskeemide taga on piiratud arv professionaalseid, hierarhilisi ja hästi organiseeritud kuritegelikke üksusi. Igal grupil on oma käekiri – alates sellest, milliseid tehnoloogilisi platvorme nad kasutavad, kuni selleni, kuidas juhitakse rahamuulade ja sularahakullerite võrgustikku.

Süsteemse uurimise suurim väärtus seisneb võimes neid mustreid tuvastada ja nende alusel kuritegelikke gruppe kaardistada. Kui vaatame üksikut kelmusjuhtumit, näeme vaid jäämäe tippu. Alles siis, kui asetame kogutud tuhanded infokillud ühtsele lõuendile, hakkab välja joonistuma skeemi tegelik arhitektuur.

Hiljutine näide: vaatasime vaid ühes kelmuses veidi rohkem kuritegeliku mustri sisse ja tuvastasime, et ühe ja sama grupeeringuga on seotud üle 1500 kelmuskatse. Nende katsete pinnalt oli Eesti eri paigus alustatud üle 60 kriminaalasja, igaüks omaette menetluslik saar. Paraku ei ole selliselt saarelt võimalik näha, et konkreetne rahakuller on tegelikult osa masinavärgist, mis ründab sadu inimesi päevas.

Petuskeemide taga on piiratud arv professionaalseid, hierarhilisi ja hästi organiseeritud kuritegelikke üksusi.

Siit joonistub välja ka oluline rollijaotus: prefektuuride uurijad peavadki keskenduma vahetule ohule ja süüdlase tabamisele oma piirkonnas. Ehk lahendada kuritegu seal, kus see toime pandi, ja anda ohvrile kiired vastused. See on kogukonna turvatunde alustala. Keskne üksus analüüsib infot kõikide kelmuste üleselt, otsib mustreid ja peab suutma öelda: „Need 60 asja on tegelikult üks ja sama vaenlane.“

Üksuse eesmärk on tuvastada prioriteetsed sihtmärgid – grupeeringud, mis tekitavad suurimat varalist kahju ja mille puhul on reaalne jõuda finantsanalüüsi kaudu grupeeringute juhtide või konfiskeeritava varani.

Kui prefektuuri uurija võtab kinni kohaliku lüli, kes läks ohvri ukse taha sularaha järele, ei jää see sündmus vaakumisse. Ühtne uurimisraamistik annab võimaluse siduda konkreetne jooksupoiss suurema rahvusvahelise võrgustikuga ja annab uurijale kätte seosed, mida tal varem polnud võimalik näha. Nii ründame kuritegelikku ühendust korraga kahest otsast: prefektuur lõikab läbi nende logistika ja tarneahela Eestis, keskne üksus aga ründab nende finantsilist selgroogu ja rahvusvahelist struktuuri.

Prokuratuuri 2025. aastaraamatu teema on tööriistad ja nende nutikas kasutamine. Fookusmenetlus on vahend, aga ka koostööle tuginev ja mõjule suunatud mõtteviis.

Paraku ei ole kelmused kuhugi kadumas. Tehnoloogia kiire areng ja tehisaru laialdane levik annavad kurjategijatele uusi võimalusi ja naiivne oleks loota, et see probleem kuidagi ise laheneb. Riik peab koos era- ja avaliku sektoriga pingutama, et kurjategijate „äritegevus“ Eesti suunal oleks võimalikult kulukas ja keeruline. Uue menetlusstrateegia rakendamine on selles suunas märgiline samm, millega võtame sihikule skeemide tuumiku, mitte ainult nende tagajärjed.