Tugevatoimelised uimastid

2023. aasta kokkuvõttes (2022. a osas) märgiti, et 2022. aastat iseloomustas kaks negatiivset trendi, mis jäävad väljakutseks ka järgnevateks aastateks (s.o 2023 ja 2024):

1. sünteetiliste opioidide turule naasmine ja lai levik
2. üha rohkem pakutakse mustal turul väga kvaliteetset kokaiini

Viidatud ennustus osutus tõeks ning 2023. a on viimaste aastate võrdluses negatiivselt eristuv, eeskätt üledooside veelgi suurema arvu ja nendest tingitud surmade tõttu. Sünteetiliste opioidide ja fentanüülide levik oli aastatel 2018–2020 sisuliselt olematu, kuid 2021. a ning iseäranis 2022. a hakati kriminaalmenetluste käigus üha rohkem tabama fentanüüle ja sünteetilisi opioide, mis põhjustavad poole üledoosidest tingitud surmadest. Nüüds saab kindlalt väita (tuginedes kümnetele kriminaalasjadele), et sünteetilised opioidid pärinevad Läti Vabariigist, kus käiakse narkootilistel ainetel järel või tuuakse neid siia. Seejuures on just sünteetiliste opioidide osas olnud kasv plahvatuslik. Kui 2021. a saadi eri kriminaalasjades kätte kokku ligi 88 grammi nitaseene, 2022. a kaks korda rohkem, s.o ligi 183 grammi nitaseene, siis möödunud aastal oli kasv mitmekümnekordne ning kogused on mitmetes kilogrammides.

Taaskord on markantseim näide Lääne ringkonnaprokuratuuri praktikast, kus ainuüksi ühe kriminaalasja käigus leiti ja võeti Läti Vabariigi kodanikult Armens Večelsilt 10.04.2023. ära 2 kilogrammi (2000 grammi) protonitaseeni sisaldavat ainet, millest saanuks narkojoobe ligikaudu 5,5 miljonit inimest. Ainuüksi selles kriminaalasjas saadi kätte 10 korda rohkem nitaseene kui kogu 2022. a peale kokku Eesti Vabariigis. A. Večels mõisteti Pärnu Maakohtu 08.12.2023. otsusega asjas 1-23-4538 süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning teda karistati kuue aasta pikkuse vangistusega (otsus on jõustumata). Teise näitena saab tuua Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses olnud kriminaalasja (kohtus 1-23-5419), milles esitati Rustams Aleksandersile süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi selles, et ta toimetas Läti Vabariigist Eesti Vabariiki sünteetilise opioide. Kokku käitles ta 428,59 grammi protonitaseeni, millest saaks narkojoobe keskmiselt 1 284 500 inimest. R. Aleksandersit karistati kaheksa aasta pikkuse vangistusega. Nii need kui ka arvukad teised kriminaalasjad kinnitavad, et sünteetilised opioidid pärinevad Läti Vabariigist sealsetelt kurjategijatelt, ning samuti on tuvastatud, et Eestist pärit kurjategijad käivad narkootilistel ainetel ise Läti Vabariigis järel.

Lisaks sünteetiliste opioidide ja kokaiini laiale levikule saab möödunud aastast tuua välja asjaolu, et Lääne ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnas avastati märkimisväärsel hulgal suuri koguseid narkootilisi aineid vedavaid isikuid.  Juba mainitud 2 kg protonitaseeni ja 100 kg amfetamiini salakaubaveole tabati selles piirkonnas maanteel veel arvukates kriminaalasjades suuri koguseid narkootilisi aineid transportinud isikuid.

Aasta-aastalt on suurenenud kvaliteetsema kokaiini kättesaadavus nii Euroopas kui ka Eestis, see kajastub ka eri kriminaalmenetluste raames äravõetud kokaiinikoguste kasvus. Kui viis aastat tagasi (ja veel varem) oli ühe kilogrammi ja enama kokaiini kättesaamine mõne kriminaalasja raames pigem harv juhus (mida juhtus mõnel üksikul korral aastas), siis viimastel aastatel on üha sagedamini kurjategijatelt leitud ja ära võetud üks kilogramm ja suuremas koguses kokaiini. Samuti on märgata, et üha parema kvaliteediga kokaiin jõuab lõpptarbijani, ning arvestades, et kokaiini müügihind pole suure pakkumise tõttu tõusnud (võrreldes üldise inflatsiooniga), siis on kokaiin lõpptarbijale ka taskukohasem. Ka möödunud aastal tehtud reoveeuuringud kinnitavad, et kokaiini tarvitamist esineb üle Eesti ning tegu ei ole vaid jõukamale elanikkonnale, kes elavad Eesti suuremates linnades, taskukohase ainega, vaid sisuliselt on  kokaiin kättesaadav kõikjal. Kuivõrd kokaiin pärineb Lõuna-Ameerikast, siis on suuremate koguste importimisega seotud ka inimesed, keda on alust seostada Eesti Vabariigis organiseeritud kuritegevusega ja staažikate narkokurjategijatega, kellel on rahvusvahelised kontaktid teiste kurjategijatega. Nii esitati möödunud aasta lõpus ca 0,5 kg kokaiini käitlemises süüdistus Virgo Raudsepale, kes on varem süüdi mõistetud Assar Pauluse kuritegelikku ühendusse kuulumise ja rahvusvahelise narkootikumide salakaubaveo eest.

Lääne Ringkonnaprokuratuur esitas kriminaalasjas (kohtus 1-23-7174) süüdistuse Läti Vabariigi kodanikule KarS § 184 lg 1 järgi enam kui 1 kg kokaiini käitlemises, mille süüdistatav tõi Läti Vabariigist Eesti Vabariiki. Ka asjaolu, et möödunud aastal esitati vähemalt kuues kriminaalasjas süüdistus isikutele enam kui 0,5 kg kokaiini käitlemises, näitab, et Eestisse jõuab üha suuremas koguses kokaiini.

Üledoosidega seotud surmade statistika 2023. aastal

Eelmises peatükis mainitud kahe negatiivse trendi esinemise tõttu on sel aastal märkimisväärselt kasvanud ka narkootikumide üledoosidest põhjustatud surmade arv – esialgsete ja kinnitamata andmete kohaselt on üledoosidest põhjustatud surmade arv sel aastal ligikaudu kahekordistunud võrreldes perioodiga 2018–2021, mil surmade arv varieerus 27–39 vahel. 2022. a üledoosidest põhjustatud surmade arv kahekordistus, jõudes 80 surmani, ning möödunud aastal (2023. a) ületati taas kord 100 hukkunu piir. Käesolevaks hetkeks ei ole saabunud veel EKEI lõplikud andmed, kuid 2023. a esimese 11 kuuga on üledooside tõttu surnud 109 isikut (83 meest, 26 naist, 10 noort vanuses 17−22 a).

Üledoosidest põhjustatud surmajuhtumite seas on ca 50% juhtudest tuvastatud sünteetiliste opioidide tarvitamine. Samuti on märgata, et üledoose ja surmasid põhjustavad mitme eri aine koos tarvitamine, sh nii rahustite kui ergutava toimega narkootiliste ainete tarvitamine (sh kokaiin). Reoveeuuringud kinnitavad samuti, et kokaiin on üha enam levimas ka muudes asulates ning linnades väljaspool Tallinna, Tartut ja Pärnut ning see on kättesaadavam laiemale ühiskonnagrupile.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et suuremad muutused on narkootiliste ainete turul toimunud just sünteetiliste opioidide ning kokaiini osas. Mõlema kättesaadavus on kasvanud ning just nende tõttu on kasvanud narkootikumide üledoosidest põhjustatud surmad. Nii saadi möödunud aastal mitmes üksikus kriminaalasjas kätte samaväärne või suurem kogus sünteetilisi opioide kui kogu 2022. a peale kokku Eesti Vabariigis. See näitab, et sünteetiliste opioidide kättesaadavus on märgatavalt kasvanud ning üha suuremaid üksikkoguseid üritatakse Eesti Vabariiki toimetada ja siin turustada. Ka kokaiini osas esitati möödunud aastal sisuliselt kõikides piirkondades, v.a Viru Ringkonnaprokuratuuris, süüdistus isikutele vähemalt 0,5 kg kokaiini käitlemises (mitmel juhul ka enam kui 1 kg käitlemises). Veel mõned aastad tagasi olid taolises mahus süüdistused üksikjuhtumid, nüüd saab neid juba lugeda kahe käe sõrmedel. Samuti on märgatavalt rohkem toimunud narkootiliste ainete tabamisi Lääne Ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnas, kuivõrd seal on kontrollitud ja kinni  peetud mitmeid inimesi ning sõidukeid, kelle valdusest on leitud väga suures koguses erinevaid narkootilisi aineid.  Üha tihedamad seosed on Läti Vabariigiga, s.t lisaks sünteetilistele opioididele tuuakse sealt (nii sealsed kurjategijad kui käiakse seal järgi) ka muid narkootilisi aineid.

2024. aasta peamised eesmärgid narkokuritegevuse vastases võitluses peaksid jääma üldjoontes samaks, nagu sai märgitud 2023. a ülevaates, s.o:

1. fentanüülide/sünteetiliste opioididega seotud menetlused, eesmärgiga tuvastada suuremad tarnijad ning tõkestada nende ainete sissevedu ja müük;
2. kokaiini sisseveo ja levitamisega seotud gruppide tegevust kärpivad menetlused;
3. tähelepanu pöörata noortega seotud (s.o alaealised ja noored täiskasvanud) narkokuritegevusele, eriti juhtudele, kus on kaasnenud üledoosid ja nendest põhjustatud surmad.