Kuritegusid pannakse toime erinevatel motiividel. Korruptsioonikuritegude korral on harilikult otsene või kaudne motiiv majanduslik kasu. Kriminaaltulu teenimiseks pannakse toime ka teisi süütegusid – müüakse narkootikume, pannakse toime kelmusi ja maksupettusi ning veetakse salakaupa. Kuritegevusega võitlemiseks on oluline tuvastada ja konfiskeerida kriminaalsel teel saadud vahendid.
Riigi seisukohast on kriminaaltulu tuvastamise ja konfiskeerimise eesmärk see, et kuritegevus ei tohi ära tasuda.
Riigi seisukohast on kriminaaltulu tuvastamise ja konfiskeerimise eesmärk see, et kuritegevus ei tohi ära tasuda. Kui kuritegude toimepanek ei osutu inimese jaoks kasumlikuks, motiveerib see teda loobuma kuritegeliku eluviisi alustamisest või jätkamisest. Seega on kriminaaltulu tuvastamine ja selle konfiskeerimine üks efektiivsemaid viise kuritegevuse vastu võitlemiseks. Lisaks on sellel märkimisväärselt positiivne mõju kuriteoohvritele, maksumaksjatele ja kogu ühiskonnale.1
Kriminaaltulu on majanduslik hüve, mis on saadud otseselt või kaudselt kuritegevusest2. Üldjuhul on tegemist kuritegelikul teel saadud rahalise tuluga, näiteks narkootikumide müügist teenitud või kelmusega välja petetud rahaga. Kriminaaltuluks loetakse ka süüteoga saadud vara arvel omandatut ehk kuritegelikul teel saadud tulu eest ostetut. See võib olla nii vallasvara (sõiduauto, ehted, maalid) kui ka kinnisvara (korter, maja). Kriminaaltuluks võivad olla ka õiguslikud dokumendid, mis tõendavad õigust varale või osalust varas, näiteks osalus äriühingus või võlanõue.3
Tahtliku kuriteoga saadud vara ja selle arvelt omandatut saab karistusseadustiku (KarS) § 831 alusel konfiskeerida. Konfiskeerimine on isiku vara tahtevastane tasuta äravõtmine, mille tulemusel läheb see riigi omandisse. Seda, millises ulatuses süüteoga saadud vara konfiskeerida, otsustab kohus süüdimõistvat kohtuotsust tehes.4 KarS § 83 näeb lisaks süüteoga saadud vara konfiskeerimisele ette ka süüteo toimepanemise vahendi ja süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme konfiskeerimise võimaluse5. Kohtul on võimalik kohaldada ka laiendatud konfiskeerimist KarS § 832 korras, kui kohus jõuab süüdistatava seadusliku sissetuleku ja elatustaseme võrdluse tulemusena veendumusele, et konfiskeeritav vara eeldatavalt pärineb kuritegudest. Juhul kui süüteoga saadud vara on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine ei ole otstarbekas, saab KarS § 84 alusel konfiskeerimist asendada. See tähendab, et kohus saab isikult välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele – selle kohustuse täitmine võidakse pöörata ka isiku legaalsele varale.
Tahtliku kuriteoga saadud vara ja selle arvelt omandatut saab karistusseadustiku (KarS) § 831 alusel konfiskeerida.
Kriminaalmenetluse käigus tuleb lisaks kuriteo asjaoludele tõendada ka kriminaaltulu tekke asjaolusid. Kriminaaltulu tuvastamine nõuab prokuröridelt ja uurijatelt süvateadmisi ning asjakohase kohtupraktikaga kursis olemist, kuna kurjategijad leiutavad kriminaaltulu varjamiseks järjest uusi viise. Kriminaaltulu näiliselt legaalseks muutmine kujutab endast rahapesu – see on omaette kuriteokoosseis KarS § 394 järgi. Rahapesuks kasutavad kurjategijad erinevaid vahendeid ja viise: näiteks variisikuid (nn tankiste), tehingute pikki ahelaid ja finantstehnoloogiat. Sagenenud on krüptovaluuta kasutamine kriminaaltulu hoiustamiseks ja pettuste toimepanemiseks. Rahapesu ennetamise ja tõkestamise valdkonnas on võtmeroll Rahapesu Andmebürool, kes finantsandmete analüüsi teel tagab finantstehingute aususe ja läbipaistvuse. Kriminaalmenetlusliku sekkumise vajadusel võtab võtmerolli üle prokuratuur, juhtides Politsei- ja Piirivalveameti läbiviidavat uurimist.
Sagenenud on krüptovaluuta kasutamine kriminaaltulu hoiustamiseks ja pettuste toimepanemiseks.
Uurimisasutused puutuvad tihti kokku uute kuritegelike skeemidega, millest pole pealtnäha võimalik läbi hammustada. Võitlus kriminaaltuluga nõuab prokuröridelt ja uurijatelt majandus- ning finantsalaseid süvateadmisi, et viia läbi kvaliteetne uurimine, saata kriminaalasi edukalt kohtusse ning kohtumenetluses tõendada keeruline kuritegelik skeem. Olukorra teeb raskemaks see, et kriminaaltuluga seonduv uurimismetoodika ja -taktika on erinev kuriteo uurimisel kasutatavatest võtetest. Varadega tegelev uurija peab „orienteeruma numbrites“ ning leidma nende seast kahtlaseid seoseid ja mittevastavusi. See omakorda tähendab vajadust koolitada uurijaid ning prokuröre ning kaasata uurimisse vastavate eriteadmistega spetsialiste.
Võimekust tugevdab ka prokuratuur
Siseministeeriumi „Siseturvalisuse arengukavas 2020–2030“ on ühe eesmärgina toodud välja võitlus raske ja organiseeritud kuritegevusega. Selle eesmärgi saavutamise olulise tegevussuunana toob arengukava välja kriminaaltulu tuvastamise ja konfiskeerimise võimekuse parandamise.6 Oma võimekust on asunud tugevdama ka prokuratuur. 2022. aasta sügisel viidi läbi katseprojekt koostöös Politsei-ja Piirivalveameti, Rahapesu Andmebüroo ning Maksu- ja Tolliametiga, mille raames koolitati välja varajälituse erikonsultandid Põhja ja Viru ringkonnaprokuratuuri. Samuti loodi Põhja ja Lõuna ringkonnaprokuratuuris uued majanduskonsultantide ametikohad.
Lisaks tavapärastele konsultandi tööülesannetele on varajälituse konsultantidel oskused abistada prokuröre ja uurijaid kriminaaltulu tuvastamise küsimustes. Prokuröridel või uurijatel on võimalus pöörduda eriväljaõppega kolleegide poole, saamaks nõu kriminaaltulu tuvastamise õiguslike aspektide, tuvastamise metoodika ja taktika, erinevate kuritegelike tüpoloogiate ning krüptovaluuta teemadel. Lisaks tegelevad erikonsultandid enda pideva täiendamisega valdkonnakoolitustel.
Erikonsultantide projekt on hea näide prokuratuuri uuenduslikust lähenemisest uutele väljakutsele, ajaga kaasas käimisest ning soovist kaasata noori. Tööandjana toetab prokuratuur oma teenistujate igakülgset arengut – teenistujatel on võimalus osaleda paljudel eri valdkondi käsitlevatel koolitustel Eestis ja välisriikides. Iga teenistuja, sõltumata ametikohast, leiab endale meelepärase koolituse. Samuti on prokuratuur väga paindlik õpingute jätkamise osas – näiteks omandavad paljud konsultandid töö kõrvalt õigusteaduse magistrikraadi.
1 Euroopa Komisjon - Pressiteade, 12.03.2012. Kuritegevus ei tasu end ära: karmikäeline võitlus kuritegeliku tulu vastu. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/IP_12_235.
2 Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon. - RT II, 11.06.2022, 2, artikkel 1.
3 RKKKm 17.06.2013 nr 3-1-1-65-13, p 11.
4 RKKKm 03.12.2015 nr 3-1-1-102-15, p 11.
5 RKKKo 21.06.2008 nr 3-1-1-37-07, p 21.3.
6 Siseministeerium. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030. Kättesaadav: https://www.siseministeerium.ee/stak2030.
Mairen Mangusson on Põhja ringkonnaprokuratuuri majanduskuritegude osakonna varajälituse konsultant, kes nõustab prokuröre kriminaaltuluga seotud küsimustes. Samuti annab Mairen oma panuse erinevate majanduskuritegude lahendamisse. Prokuratuuris töötab ta 2022. aasta algusest ning omandab töö kõrvalt õigusteaduskonna magistrikraadi.
Daniel Gortšinski on Riigiprokuratuuri II süüdistusosakonna konsultant, kes nõustab prokuröre kriminaaltulu ja majanduskuritegudega seotud küsimustes. Igapäevatöös tegeleb Daniel rahapesu-, korruptsiooni- ning majanduskuritegude lahendamisega. Prokuratuuri kuulub ta 2022. aasta algusest ning omandab töö kõrvalt õigusteaduskonna magistrikraadi.