Raske korruptsioonikuritegevus

Kui 2020. aastal saadeti kohtusse kokku viis prioriteedina käsitletavat korruptsioonikuritegu, siis 2021. aastal edastati selliseid kriminaalasju kohtumenetlusse kokku 14.
Eelnev peegeldab 2020. aasta korruptsioonikuritegude mõjuaruandes märgitut ning seda, et 2020. aastal kohtusse saadetud vm viisil menetlusotsuseni jõudnud korruptsioonikuritegude hulka mõjutas eelkõige see, et olulised kriminaalasjad olid mõjuhinnangu koostamise seisuga veel kohtueelses menetluses. 

2021. aastal kohtueelse menetluse lõpuni jõudnud menetlused annavad mitmekülgse pildi esinevatest korruptsiooniriskidest Eestis. Seejuures jõudsid kohtusse (sh lõpliku menetlusotsuseni) väga eripalgelised kriminaalasjad. Kohtumenetlusse jõudnud kriminaalasjadest said 2021. aastal kõige enam avalikku tähelepanu ning on samaväärselt olulised järgmised korruptsioonimenetlused. 

• Kriminaalasi, milles esitati süüdistus Mailis Repsile KarS § 201 lg 2 p 3 tunnustega kuriteo toimepanemises. See menetlus on saanud suurt avalikku tähelepanu ning on juhtinud tähelepanu avalike vahendite korrektsele kasutamisele. 
   
• Keskerakonnale tehtud 50 000-eurose annetusega seotud kriminaalasi. Kriminaalasjas esitas prokuratuur süüdistuse erakonnale ebaseadusliku annetuse tegemises Jana-Helen Juhastele ja Martin Künnapile, täiendava süüdistuse mõjuvõimuga kauplemises (KarS § 298¹ lg 1) M. Künnapile ja Catalina Porrole. Praegu on nimetatud menetlus jõudnud lõplike lahenditeni, sh mõisteti C. Porro kokkuleppemenetluses süüdi mõjuvõimuga kauplemises. Menetlus on märkimisväärne põhjusel, et aitas üle mitme aasta kuriteona fookusesse seada mõjuvõimuga kauplemise. Selle menetluse tulemusel kerkis avalikkuses üles erakondade rahastamise küsimus ning teadaolevalt korrigeeris Keskerakond annetuste vastuvõtmise süsteemi. Samuti lõppesid diskussioonid ERJK tööd reguleerivate õigusaktide muutmiseks ning loodetavasti avaldab kriminaalasi positiivset ennetavat mõju ka sarnaste korruptsiooniohtlike olukordade ärahoidmisele.
   
• Kriminaalasi, milles on esitatud süüdistus kolmele isikule – kohtunik Eveli Vavrenjukile, advokaat Olev Kuklasele ning pankrotihaldur/kohtutäitur Sirje Taelale altkäemaksu võtmises ning andmises (KarS § 294 lg 2 p 1, KarS § 298 lg 1). Tegemist on harvaesineva menetlusega, mille raames on süüdistus esitatud korraga nii kohtunikule, advokaadile kui ka kohtutäiturile. Menetlus keskendub pankrotimenetluses ajutise halduri määramise problemaatikale ning hoiab loodetavasti asjakohasena diskussiooni teemal, kas praegusel ajal pankrotiseaduses sätestatud regulatsioon ajutise halduri kaasamiseks pankrotimenetlusse on läbipaistev, korruptsiooniohtusid maandav ning annab selge vastuse küsimusele, kas ja millisel viisil reguleerib kohtute tööd KVS, sh KVS-is sätestatud toimingupiirangud. 
   
• Samuti on suurt avalikku tähelepanu saanud AS Tallinna Linnatranspordiga seotud menetlus, milles on käesolevaks ajaks esitatud süüdistused erinevates kuritegudes 11 isikule (sh neljale juriidilisele isikule) – sh endisele TLT töökodade juhataja asetäitjale Jaanus Vinkile süüdistus erinevates kuritegudes, sh  KarS § 300 lg 2 - § 21 lg 2; KarS § 294 lg 2 p 1, 4 ja KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Süüdistuse kohaselt on menetluse esemeks olevate kuritegudega teenitud kriminaaltulu 2 467 662,58 EUR ulatuses. 
• Tähelepanu on saanud ka HLÜ Erial juhtidele esitatud kriminaalasja süüdistus, kus lisaks esitati sama menetluse raames süüdistus ka PPA sisekontrollibüroo ametnikule Dmitri Poljakovile (KarS § 294 lg 2 p 2 tunnustega kuritegu, s.o altkäemaksu võtmine). D. Poljakov kasutas talle tööalaselt kättesaadavaid andmebaase, et edastada I. Dyagelevile viimase palvel teda huvitavat infot nii hoiu-laenuühistu ERIALi, hoiu- laenuühistu konkurentide kui ka muude I. Dyagelevi huvitavate isikute osas. Vastutasuks abistas I. Dyagelev D. Poljakovi tema elamu ehitamisel ja projekteerimisel ning tegi talle ehitusmaterjalide ostmisel ja päikesepaneelide soetamisel soodustusi. Süüdistuse kohaselt andis I. Dyagelev ja D. Poljakov võttis altkäemaksuna vastu enam kui 40 000 eurot. Käesolevaks ajaks on D. Poljakovi suhtes jõustunud ka kohtulahend kokkuleppemenetluses. See menetlus aitas markeerida olulisi PPA ametnikega seotud korruptsiooniriske. 

Võrdväärselt varasemate aastatega said ka 2021. aastal suurt tähelepanu toimingupiirangute rikkumisega seotud menetlused. Seda nii põhjusel, et 2021. aastal jõudsid erinevate astmete süüdimõistavate kohtulahenditeni või jõustumiseni olulised varasematel aastatel kohtusse saadetud toimingupiirangute rikkumisega seotud menetlused (nt II astme kohtulahendini jõudsid M. Tominga / K. Laanjärve toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamisega seotud menetlus, V. Semilarski kriminaalmenetlus ning jõustus N. Neglasoni kriminaalasi). Seoses KarS § 300¹ sätestatud kuritegudega on oluline märkida, et õiguskaitseasutuste tähelepanu selliste tegude vastu on viinud poliitilise diskussioonini kaaluda, kas kõnealuse KarS koosseisu muutmist või koguni (õnneks harva kõlava) soovini kõnealune KarS koosseis dekriminaliseerida. 

Tajutav on, et toimingupiirangute rikkumisega seotud probleeme ning enda tutvus- või sõpruskonda kuuluvate isikutega kaasnevat korruptsiooniohtu esineb jätkuvalt kõigis prokuratuuri tööpiirkondades. 

Toimingupiirangute rikkumisega olid seotud järgmised 2021. aastal kas kohtusse jõudnud või oportuniteediga lõpetamiseni jõudnud kriminaalmenetlused. 

• Kriminaalasi nr 18221000021 (edastati Tartu Maakohtusse 24.08.2021) – süüdistatava näol on tegemist endise Sangaste vallavanemaga ja abivallavanemaga (Kaido Tamberg ja Kajar Lepik), kellele esitati süüdistus KarS §-de 201, 2172 ja 300 järgi. Teod puudutavad erinevate objektidega seotud omastamisi ja toimingupiirangute rikkumisi praeguses Otepää vallas, sh Sangaste lossiga seonduvat.
   
• Kriminaalasi nr 21221000023 (kohtusse 11.11.2021) – Vinni valla juristi Kersti Vilbot süüdistatakse kõnealuse menetluse raames KarS § 300¹ lg 1 ja § 201 lg 2 p 1, 2, 3  tunnustega kuritegude toimepanemises. Oluline on märkida, et sama isiku osas edastas prokuratuur 06.12.2021 kohtusse ka kriminaalmenetluse nr 18221000037, mille raames K. Vilbot süüdistati kohtutäiturina toimepandud omastamises (KarS § 201 lg 2 p 2, 3). K. Vilboga seotud menetluste juures on märkimisväärne asjaolu, et käesoleva ajani on K. Vilbo seoses talle etteheidetud tegudega ka vahistatud – korruptsioonimenetlustes ei kohaldata nii karmi tõkendit kuigi sageli. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et K. Vilbo asus Vinni vallavalitsusse tööle ajal, mil tema suhtes oli juba varasemas menetluses tekkinud kahtlus omastamistes. 
   
• Kriminaalasi nr 19221000009  (süüdistatavaid viis: neli füüsilist ja üks juriidiline isik, kohtusse saadetud 21.12.2021). Kannatanu – OÜ Paikre – on Pärnu linnale kuuluv jäätmekäitlusega seotud äriühing. See menetlus juhib tähelepanu nii jäätmekäitlusega seotud suurenenud korruptsiooniriskile (sarnastel asjaoludel toimepandud kuriteoga olid seotud K. Laanjärv ja M. Tomingas) ning sellele, et ka jäätmekäitlusteenuse näol saab olla tegemist avaliku teenusega. Lisaks toimingupiirangu rikkumisele heideti süüdistatavatele selles menetluses ette KarS § 201 lg 2 p 1, 2, § 217² lg 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 tunnustega kuritegude toimepanemist.  
   
• 16.12.2021. aastal lõpetati otstarbekuse kaalutlusel kriminaalmenetlus nr 21913000015 – kaitseväelase toimepandud KarS § 300¹ tunnustega tegu. 

Sarnaselt 2020. aastaga tuvastati ka 2021. aastal korruptsiooniriske järelevalverolli kandvate ametnike tegevuses. 

Nii heideti kriminaalasjas nr 20913000026/ 1-21-2500 Heiki Raivole (endine Maksu- ja Tolliameti teenindusosakonna Pärnu teenindusbüroo büroojuht) ette ametiülesannete täitmisega seotud altkäemaksu võtmist ettevõtjalt. H. Raivo võttis altkäemaksu summas 7165 eurot. Seejuures võttis H. Raivo süüdistuse kohaselt altkäemaksu enam kui 30 korral kuni 200 eurot. On oluline märkida, et ka 2020. aastal jõustus süüdimõistev otsus altkäemaksu võtnud tolliametniku suhtes – see viitab olulistele korruptsiooniriskidele tolliametnike seas ning sellele, et ka varasem negatiivne näide ei mõjutanud tolliametnikke veel seaduskuulekalt käituma. Kõnealune kriminaalasi lahenes kokkuleppemenetluses ning kohtuotsus on käesolevaks ajaks jõustunud. 

Kriminaalasjas nr 20210000052 (edastati Tartu Maakohtusse 26.05.2021) süüdistati endist Viljandi jaoskonna uurijat läbiotsimistel äravõetud raha omastamises. Käesolevaks ajaks on kõnealune menetlus jõudnud süüdimõistva kohtuotsuseni. 

Kuigi eraldiseisvalt ei ole kriminaalasi nr 19261000879 käsitletav prioriteetsena, on nimetatud menetlusele oluline tähelepanu juhtida järgmisel põhjusel. Selles menetluses esitati süüdistus Ale Sprenkile (Varstu keskkooli direktorile), keda süüdistatakse ametialases võltsimises ja soodustuskelmuse toimepanemises. A. Sprenkile etteheidetud kuritegu külgnes juba varasemates menetlustes tuvastatud kuritegudega. Eelnev tõestab järjekordselt, et aususekohustuse rikkumisega seotud kuritegudega seotud isikud võivad olla altid paralleelselt toime panema erinevat laadi kuritegusid. 

Lisaks eelnevale ei saa jätta tähelepanuta seda, et 2021. aastat mõjutas sarnaselt 2020. aastaga koroonaviiruse levik. Kui 2021. aasta nn Porto Franco kriminaalmenetlus juhib avalikku tähelepanu võimalikele 2020. aasta koroonakriisiga kaasnenud avalike vahendite väärkasutamisele, siis 2021. aasta tõi kaasa altkäemaksu võtmisega seotud kriminaalmenetlusi meedikute vastu, kes aitasid altkäemaksu eest saada COVID-19 vaktsineerimistõendit inimestel, kes end vaktsineerida ei soovinud.