Milline peab prokurör olema?
Personalitöö valdkonna üks peamine märksõna 2019. aastal oli kindlasti prokuröride kompetentsimudelite valmimine. Kompetentsimudelite koostamine on tingitud vajadusest, et organisatsioonil oleksid mudelid, mille alusel on ühiselt lepitud kokku ootused ja nõuded ehk kompetentsid, mis moodustavad koos prokuröride ametikohtade profiilidega ja tööjaotuskavadega terviklikud töökirjeldused.
Prokuröridel puuduvad igapäevatöö tegemiseks tavapärased ametijuhendid ning vastavalt prokuratuuriseadusele töötavad prokurörid tööjaotuskava alusel, milles on kindlalt fikseeritud nende tööülesanded ning asendamiste kord. Paar aastat tagasi alustas personalitalitus prokuröridele ametikohtade profiilide loomist ning 2017. aastal valmisid prokuröridele (ja prokuratuuri konsultantidele) ametikohtade kirjeldused, milles on toodud välja iga ametikoha eesmärk ja tööülesanded.
Pärast ametikohtade kirjelduste valmimist oli selge, et tervikpildist on puudu prokuröride kompetentside kaardistus ning arusaam, milliseid isikuomadusi ja sotsiaalseid oskusi prokuröridelt oodatakse. Personalitalituse eestvedamisel moodustati iga ametikoha põhiselt fookusgrupid, kes ühise laua taga enda igapäevatööd analüüsides kompetentse kaardistasid. Põhjaliku töö tulemusel said valmis abiprokuröride, ringkonnaprokuröride, riigiprokuröride ning vanemprokuröride kompetentsimudelid. Kompetentsimudeleid saabki nüüdsest igapäevaselt integreerida erinevatesse personaliprotsessidesse, nagu värbamine ja valik, koolitus- ja arendustegevus, karjääri planeerimine ja järelkasvu kaardistamine, tagasiside andmine (näiteks arengu- ja hindamisvestlustel) ning individuaalne nõustamine.
Prokuratuuri tööjõuvoolavus oli eelmisel aastal vaid 8,4% (arvuliselt tähendab see kuut prokuröri, kellest pooled siirdusid pensionile.
Kompetentsimudelid annavad kindlasti hea võimaluse muuta värbamisprotsessi selgemaks ja kandideerijatele arusaadavamaks just selles osas, milliseid oskusi ja omadusi prokurörilt oodatakse. Jooniselt on näha, millised on nõudmised prokuröridele ning mida oleks vaja arendada, et kandideerida järgmisele prokuröriastmele. Näiteks toimusid 2019. aastal prokuröride konkursid 22 erinevale ametikohale, mille korral hinnati kindlasti ka üha enam isikuomaduste sobivust ning vastavust kompetentsile, mis on iga ameti täitmiseks olulised. Hea on teada, et prokurörid on ka asutuse sees valmis erinevate ametikohtade ja piirkondade vahel liikuma ning prokuratuuri tööjõuvoolavus oli eelmisel aastal vaid 8,4% (arvuliselt tähendab see kuut prokuröri, kellest pooled siirdusid pensionile), mida erinevate teooriate järgi käsitletakse kui organisatsiooni jaoks igati tervislikku voolavust.
Marianne Tiigimaa on Prokuratuuri personalitalituse juhataja. Lisaks sellele, et ta vastutab kogu prokuratuuri personalivaldkonna toimimise eest, on ta ka Euroopa Justiitskoolitusvõrgustiku kontaktisik. Tema võimeid, oskusi ja panust hinnatakse kõrgelt kõikjal ning võib kindel olla, et kui Marianne midagi ette võtab, on edu garanteeritud. Prokuratuuriga liitus ta 2009. aastal, mil temast sai personalitalituse nõunik. Kolleegid on Marianne koguni kaks korda aasta ametnikuks valinud - 2016. ja 2021. aastal.