Järelevalveosakonna vastutusvaldkonnaks kriminaalmenetluses on prokuröride määruste või menetlustoimingute peale esitatud kaebuste lahendamine, prokuratuuri põhitegevuse analüüsimine ja kontrollimine, prokuröride nõustamine ning prokuratuuri põhitegevust käsitlevate õigusaktide väljatöötamisel osalemine ning süüdistusfunktsiooni täitmine prokuröride poolt toime pandud kuritegudes.
2016. aastal esitati Riigiprokuratuuri 750 kaebust kriminaalmenetlustes prokuröride poolt vastuvõetud lahendite ja toimingute peale. Kaebusi esitati 152 prokuröri tegevusele, s.t pea kõigi peale (kokku oli prokuröre tööl 172). Kaebustest suurim osakaal oli kriminaalmenetluse alustamata jätmiste peale (332), millest osakond rahuldas 35, alustades kriminaalmenetluse erinevates kuritegudes. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusi vaidlustati 274, millest osakond rahuldas 61, uuendades neis menetluse. Muude prokuröri määruste peale esitati 100 kaebust, neist põhiliselt seonduvalt õigusabi tasude väljamõistmise ja kahtlustatavatele lisapiirangute kohaldamisega, millest osakond rahuldas 19.
Prokuröride endi peale esitati 12 kuriteoteadet, milles üheski ei olnud alust ega ajendit kriminaalmenetluse alustamiseks. Prokuröride suhtes esitati 6 taotlust nende taandamiseks kriminaalmenetlusest, mis kõik jäid rahuldamata.
Uue liigina tõusid 2016. aastal esile kaebused süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse sätete alusel, milliseid esitati kokku 24. Osakond rahuldas neist 7, millest 3 olid seotud vara arestimisest, 2 asitõendi hoidmisest ja 2 vahistamisega seonduvalt tekkinud kahjuga. Kokku hüvitati kaebuse esitajatele ligi 40 000 eurot.
Korduvalt kontrollis osakond 2016. aastal jälitustegevuse seaduslikkust ja seda nii jälitustoimingute infosüsteemi kui ka pealtkuulamise logifailide abil ja ka vahetult jälitustoimikutega tutvumise kaudu. Kontrollimisel tuvastati nii erinevaid vigu kui ka väärpraktikat, mistõttu otsustas prokuratuuri juhtkond järelevalvet jälitustegevuse üle tõhustada ja edaspidi on sellesse ülesandesse kaasatud ka kõik vanemprokurörid.
- Riigiprokurör Kadri Väling analüüsis põhjalikult maksukuritegude uurimist ja neis asjades kriminaaltoimikute koostamise praktikat üle riigi. Analüüsi tulemusena selgus, et praktika vajab ühtlustamist ja efektiivse menetluse tagamiseks koostas riigiprokurör vastava soovituste dokumendi, millest saavad edaspidi juhinduda nii prokurörid kui ka uurijad.
- Riigiprokurör Kaire Jaakson valmistas ette oportuniteedi (s.t KrMS §-de 202 ja 203) alusel lõpetamise juhise, milleks kogus mõtteid kõigilt prokuröridelt.
- Riigiprokurör Alar Kirs tutvus Viru Ringkonnaprokuratuuri tegevuse ja töökorraldusega. Kontrolli põhirõhk oli ülevaate saamisel ringkonnaprokuratuuri juhtimisest, kriminaalmenetluste juhtimisest, koostööst menetlusasutustega ja prokuröride motiveerimisest. Tulemusena selgus, et vaatamata heale koostööle uurimisasutustega, vajab korrastamist prokuröride tööjaotus, et tagada prokuröride ja uurimisüksuste vaheline sünkroonsus.
- Riigiprokurör Tristan Ploom moodustas töögrupi analüüsimaks kriminaaltoimiku sisu üldisemalt, et erialaspetsialistide kaasabil jõuda efektiivse ja samas ressursisäästliku kriminaalmenetluse tulemuse vormistamiseni. Töögruppi kuulusid kohtunikud, kaitsjad, uurijad ja ka Justiitsministeeriumi esindajad. Töögrupi arutelude tulemusena valmis praktiline juhend kohtueelse menetluse läbiviijatele.
- Osakonna konsultandid valmistasid ette 113 kohtueelse menetluse dokumentide näidisvormi, mis rakendusid 01.03.2017.
2016. aastal sai osakond juurde ühe riigiprokuröri ametikoha, kuid samal ajal lisandus ülesannete hulka jälitustoimingute infosüsteemi kasutajate kontroll ning uue prokuratuuri infosüsteemi projekti käivitamine. Lisaks juhtivale riigiprokurörile töötab osakonnas 6 riigiprokuröri ning 2 konsultanti.
2017. aastal on järelevalve osakonna eesmärk toetada enam ringkonnaprokuratuure ühtse ja professionaalse praktika kujundamisel. Selleks, et menetlusstandardid oleks üle riigi ühtsed, töötavad osakonnas kogenud prokurörid, kes ei tegele vaid tagantjärgi kontrollimisega, vaid püüavad olla abiks nõu ja teadmistega igapäevaselt, sealhulgas menetluse ajal.
2017. aasta tegevustest saab välja tuua näiteks üldmenetluses tehtud õigeksmõistvate lahendite ning prokuröride poolt kohtus esitatud avakõnede analüüsi. Osakonna tööplaan on leitav siit.
Dilaila Nahkur-Tammiksaar
Juhtiv riigiprokurör