2017. aasta märksõnaks rahvusvahelises koostöös oli Euroopa Uurimismäärust puudutava direktiivi rakendamine EL liikmesriikides. Eesti võttis Euroopa uurimismääruse oma õigusesse üle 6. juulil 2017. Euroopa uurimismäärus on ühe liikmesriigi õigusasutuse taotlus teise liikmesriigi õigusasutusele tõendite kogumiseks või üleandmiseks ning see hakkas liikmesriikides asendama seni kasutusel olnud õigusabitaotlusi. Euroopa uurimismääruste puhul lähtutakse vastastikuse tunnustamise printsiibist ning otsesuhtlusest taotleva ja täitva asutuse vahel, mis peaks oluliselt kiirendama teises riigis taotluste täitmist ja tõendite üleandmist. Lisaks on liikmesriikidele kehtestatud tähtajad Euroopa uurimismääruste tunnustamiseks ja täitmiseks, mis peaks samuti välistama viivitused taotluste täitmisel.
31. detsembriks 2017 olid Euroopa uurimismäärusega ühinenud 19 liikmesriiki ning eeldatavasti ülejäänud riigid võtavad direktiivi oma seadusandlusesse üle 2018. aasta jooksul. Eestile esitati 2017. aastal kokku 83 Euroopa uurimismäärust ning Eesti edastas teistele riikidele 52 Euroopa uurimismäärust. Euroopa uurimismääruse rakendamine on seni läinud edukalt, kuid täpsemaid kokkuvõtteid Euroopa uurimismääruse tulemislikkusest saab anda 2018. aasta lõpuks, mil selles osas on rohkem praktikat välja kujunenud.
2017. aastal suurenes oluliselt ka välisriikide kohtuotsuste tunnustamine tingimuslike karistuste ülevõtmisel. Vangistuse asemel muude alternatiivsete mõjutusvahendite ja tingimuslike kohustute ülevõtmist reguleeriv Euroopa Nõukogu raamotsus võeti vastu juba 2008. aastal, kuid Eesti võttis selle oma õigusesse üle 29. märtsil 2015 ning see ei ole seni veel väga palju rakendust leidnud. Raamotsus võimaldab isikutel, kellele on kohaldatud ühes liikmesriigis vangistuse asemel käitumiskontrolli, pandud ühiskondliku töö tegemise kohustus või rakendatud mõnda muud alternatiivset meedet, täita neid kohustusi oma elukohariigis. Kui nii 2015. ja 2016. aastal esitati selliseid taotlusi Eestile vaid kolm, siis 2017. aastal suures taotluste hulk kolmeteistkümneni. Kõik taotlused on esitatud Läti poolt.
Kokku menetles Riigiprokuratuur 2017. aastal 594 välisriigi taotlust seoses rahvusvahelise koostööga kriminaalasjades. Vastastikune koostöö seisnes nii välisriikide õigusabitaotluste täitmises kui ka rahvusvaheliselt tagaotsitavate isikute loovutamises ja väljaandmises välisriikidele, välisriikides tehtud kohtuotsuste tunnustamise menetlustes osalemises ning välisriikide kriminaalmenetluste ülevõtmises. Kõige tihedam koostöö kriminaalasjades toimub naaberriikide Soome, Läti ja Leeduga.
Lisaks osales Eesti 2017. aastal kokku kaheksas rahvusvahelises ühises uurimisgrupis. Ühiste uurimisgruppide raames menetleti peamiselt maksukuritegusid, rahapesu ja narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega seotud süütegusid.
Piret Paukštys,
riigiprokurör