Suure kahjuga majanduskuritegevus

Eelnevatel aastatel on prokuratuur seadnud majanduskuritegude menetlemisel prioriteetideks suurendada menetluste kaudu vahelejäämisriski ja mõjutada seeläbi tõhusalt nimetatud kuritegude toimepanijaid. Seetõttu on koostöös uurimisasutustega lähtutud menetluste alustamise otsustamisel sellest, et kriminaalmenetlused pärsiksid efektiivselt majanduskeskkonda enim kahjustavate inimeste tegevust. Lisaks on menetluste üks eesmärk ausa majanduskeskkonna, riigi rahandushuvide ja kannatanute kaitse ning seetõttu pööratakse erilist rõhku ka kriminaaltulu konfiskeerimisele ning kahju vabatahtlikule hüvitamisele.

2023. aastal alustas prokuratuur reformiga, mille eesmärk on ühtlustada majanduskuritegude menetlemise praktikat ja tagada riiklikult prioriteetsete menetluste läbiviimine mõistliku menetlusaja jooksul, tagades menetlustes prokuröride meeskonna. 2023. aasta lõpul moodustati Riigiprokuratuuri süüdistusosakonna juurde eraldiseisev 2. süüdistusosakond, mis tegeleb nii majandus- kui ka korruptsioonikuritegude menetlemisega, ning 2024. aastal moodustub praegu olemasolevates ringkonnaprokuratuurides töötavatest prokuröridest eraldiseisev üle-eestiline ringkond, mis spetsialiseerub piirkondlike majandus- ja korruptsioonikuritegude menetluste juhtimisele. See annab prokuratuurile võimaluse paindlikult reageerida olulisematele probleemkohtadele riigis ja ühtlustada prokuröride töökoormust.

Viimastel aastatel on meeskonnapõhist menetlemist juurutanud eelkõige Riigiprokuratuur ja selle aasta aprillis saadeti üldmenetluses kohtusse Danske rahapesu puudutav kriminaalasi, milles süüdistust kohtus esindavad võrdselt kaks riigiprokuröri. Nimetatud kriminaalasjas anti kohtu alla kuus süüdistatavat, kes panid süüdistuse kohaselt aastatel 2007–2015 Danske Banki Eesti filiaalis ühiselt toime suures ulatuses rahapesu – varjasid kavatsetult Danske Eesti pangakontodel ülekantud kuriteokahtlase päritoluga raha tegelikke omanikke ning kuriteokahtlase raha päritolu ja olemust. Kohtueelses menetluses kogutud andmeil osutasid süüdistatavad süüdistuse kohaselt rahapesuteenuseid vähemalt 1 611 963 711 USD ja 6 074 878 EUR ulatuses. Nimetatud kaasuse menetlemise käigus osutatud abi eest on Ameerika Ühendriigid pangale Ameerikas määratud trahvirahast määranud Eestile makstavaks osaks 50 miljonit eurot.

Danske rahapesu kaasuse menetlemise käigus osutatud abi eest on Ameerika Ühendriigid pangale Ameerikas määratud trahvirahast määranud Eestile makstavaks osaks 50 miljonit eurot.

Olulisematest menetlustest, mis prokuratuur 2023. aastal kohtusse on saatnud, tasub veel märkida Põhja ringkonnaprokuratuurist kohtusse saadetud kriminaalasja, milles kolmele isikule on esitatud süüdistus enam kui ühe miljoni suuruses rahapesus.

Lõuna ringkonnaprokuratuur esitas süüdistuse kriminaalasjas Eesti Metsameister OÜ-le ja kolmele füüsilisele isikule tööjõumaksude maksmata jätmises. Eesti Metsameister OÜ jättis süüdistuse järgi oma töötajad töölepinguga tööle vormistamata ning näitas teenuste sisseostmist äriühingutelt, kuigi tegelikult oli tegemist töösuhtega. Süüdistuse kohaselt tekitati maksmata maksude näol kahju 1 248 302 eurot.

Lääne ringkonnaprokuratuur edastas kohtusse süüdistusakti kriminaalasjas Pärnu endise linnavolikogu liikme osas, kellele heidetakse muuhulgas ette ka kahju tekitamist oma äriühingule enam kui 300 000 euro ulatuses.

Prokuratuur ja õiguskaitseasutused on eelnevatel aastatel pööranud tähelepanu finantssektoris toimuvale ja seega on olulised 2023. aastal jõustunud lahendid kriminaalasjas nr 192210000076 tehtud oportuniteediotsused. See kriminaalasi puudutas keelatud majandustegevust Investoriteliit.ee OÜ-s, mis tegeles investorite leidmisega Medical Pharmacy Group ASi ja Worldlife Estonia OÜ-le. Majandusaasta aruannetes deklareeris äriühing, et tema tegevusala on investeerimisnõustamine. 28.11.2016 kuni 27.08.2020 pakkus Investoriteliit.ee OÜ kahtlustatavate korraldamisel ja Investoriteliidu töötajate kaudu müügiks Worldlife Estonia OÜ-le kuuluvaid Medical Pharmacy Group AS aktsiaid ja 06.03.2019 kuni 27.08.2020 Levicom Holding OÜ võlakirju. See tegevus kujutab endast investeerimisteenust. Kahe kahtlustatava osas menetlus lõpetati oportuniteediga, neil tuli tasuda menetluskulud ja mõlemad pidid sooritama 200 tundi üldkasulikku tööd. Lisaks kohustus üks kahtlustatav riigi tuludesse maksma 15 000 eurot.

Jõustus kohtulahend, mis puudutas OÜ-d B8B – endise nimega OÜ Autopant – ja selle juhatuse liiget Sergei Ankipovitšit, keda süüdistati tegevusloata majandustegevusega tegelemises. Nimelt sõlmis Autopant aastail 2016–2019 inimestega vähemalt 900 krediidilepingut kogusummas ligi 2,7 miljonit eurot. Laenu anti sõidukite tagatisel ja keskmine intressimäär oli ligi 50 protsenti aastas. Prokuratuuri hinnangul oli tegemist tarbijakrediidi andmisega, milleks ettevõtja vajas tegevusluba. Autopant oli ka korduvalt finantsinspektsioonilt luba taotlenud, kuid taotlused jäeti puuduste tõttu läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis, et OÜ B8B ja S. Ankipovitši on süüdi loata majandustegevuses, ja selgitas, et kuritegu oli kõigi lepingute korral lõpule viidud. Kohus karistas OÜ-d B8B 300 000 euro ja Ankipovitšit 2500 euro suuruse rahalise karistusega ning mõistis kolmandalt isikult kriminaaltuluna välja 581 967 eurot.

Äriühinguid puudutavatest kriminaalasjadest olulisim on usalduse kuritarvitamist puudutav Via3L Spedition OÜ endiste juhatuse liikmete süüdimõistmine. Endiseid juhatuse liikmeid süüdistati selles, et nad lõid konkureeriva äriühingu, millesse viisid nii Via3L Spedition OÜ vara, töötajad kui ka kliendibaasi, tekitades sellega äriühingule suure varalise kahju. Kohus mõistis Elmar Laasile ja Lauri Lattile kahe aasta pikkused tingimisi vangistused kolmeaastase katseajaga, lisaks mõisteti neilt välja tsiviilhagi summas 41 625 eurot, millele lisanduvad viivised kuni hagi täieliku tasumiseni.

Kahju vabatahtliku hüvitamist puudutavatest lahenditest on oluline kohtulahend, mis puudutab A. K. Autiole esitatud süüdistust KarS § 389¹ lg 2, § 418 lg 2 p 2 ja § 420 lg 1 järgi. Muuhulgas süüdistati A.  K. Autiot selles, et ta maksukohustuse vähendamise eesmärgil jättis maksuhaldurile andmed esitamata ja esitas maksudeklaratsioonides valeandmeid, tekitades sellega enam kui eriti suurele kahjule  vastava maksukohustuse varjamise (enam kui 400 000 eurot). Kohus mõistis A. K. Autio kokkuleppemenetluses süüdi ning mõistis talle karistuseks 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust 2 aasta ja 8 kuu pikkuse katseajaga. Kokkulepe sisaldas ka kompromissi A.K. Autio ja Maksu-ja Tolliameti vahel, mille kohaselt kanti kohtu deposiitkontole makstud 158 523 eurot Maksu- ja Tolliameti tuludesse. Lisaks kohustus A. K. Autio 30 päeva jooksul lisaks tasuma 26 477 eurot.

Aktsiisikuritegusid puudutavatest kriminaalasjadest olulisemad jõustunud lahendid on Lõuna ringkonnaprokuratuuri kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus, milles kohus mõistis süüdi Mart Kärneri,  Haigar Septembri, Toomas Rohuranna ja Peeter Hundi. Kokku käideldi maksumärgistamata sigarette vähemalt koguses 543 600 tk, millega tekitati maksukahju 90 022 eurot. Inimestele mõistetud tingimuslike karistuste kõrval mõistis kohus otsusega süüdistatavatelt välja Haigar Septembrilt kokku 16 635 eurot, Mart Kärnerilt kokku 78 018 eurot, Peeter Hundilt kokku 22 615 eurot ja Toomas Rohurannalt kokku 19 962 eurot. Nõuete tasumise tagamiseks jäi arestituks süüdistatavatele kuuluv vara.

Harju Maakohus tunnistas süüdi Roman Medjanõi, kellele mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust kaheaastase katseajaga selle eest, et ta hoidis, ladustas ja toimetas edasi 4 280 000 maksumärgiga märgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis olevat sigaretti ja kauples nendega. Neist 1 483 832 tükki leiti ja võeti ära. Maksukahju tekitati 4 280 000 sigareti kohta 644 354 eurot. Kokkulepe hõlmas ka kompromissi, mille kohaselt kohustus R. Medjanõi tasuma 239 416 eurot, millest 140 927 eurot oli süüdistatav maksnud ettemaksukontole ning allesjäänud summa tagamiseks jättis kohus arestituks süüdistatavale kuuluva vara.