Küberkuritegevus

Vastavalt prokuratuuri juhtkonna 2021. aasta otsusele käsitletakse küberkuriteona (inglise keeles cyber-dependent crime) kuritegu, mis pannakse toime arvutisüsteemi abil ja mille vahetu sihtmärk on arvutisüsteem või elektrooniline sidevõrk (s.t teoga rünnatakse vahetult eelnimetatuid).

Tegemist on eeskätt kuritegudega, mis pannakse toime arvutivõrgu abil arvutisüsteemi ebaseadusliku sisenemise teel, millega kas sekkutakse arvutiandmetesse või takistatakse arvutisüsteemi toimimist, samuti sellise kuriteo ettevalmistamine. Need kuriteod riivavad vahetult arvutiandmete ja -süsteemide konfidentsiaalsust, puutumatust ja kättesaadavust, kuid nende lõppeesmärk võib olla suunatud kannatanu survestamisele, varalise kasu saamisele vms.

Raske küberkuritegu on küberkuritegu, millel on oluline mõju. Mõju olulisusele viitab muuhulgas see, et: 

• tegu on toime pandud paljude arvutisüsteemide vastu ja selle toimepanemisel kasutati KarS § 2161 nimetatud seadet või arvutiprogrammi;
• teo pani toime kuritegelik grupeering;
• teoga häiritakse või takistatakse elutähtsa valdkonna arvutisüsteemi toimimist või avalike teenuste osutamist; 
• tegu on suunatud riigi julgeoleku vastu; 
• teoga on hangitud ligipääs riigisaladust, salastatud välisteavet või ametialaseks kasutamiseks ettenähtud andmeid sisaldavale arvutisüsteemile või teo tagajärjel on saadud eelnimetatud andmeid; 
• teoga on tekitatud suur kahju.

Küberkuritegudest tuleb eristada tavalisi nn arvutikuritegusid (inglise keeles cyber-enabled crime), s.o kuritegusid, mille toimepanemisel vaid kasutati arvutisüsteemi või -võrku (nt küberkiusamine, pangakaardipettused, lubamatu materjali jagamine jne).

Põhja ringkonnaprokuratuur, Viru ringkonnaprokuratuur ega Lääne ringkonnaprokuratuur ei ole 2022. aastal esitanud süüdistust üheski kriminaalasjas, milles oleks süüdistatavale ette heidetud küberkuritegu vastavalt prokuratuuri juhtkonna 2021.a otsusele.

Prioriteetsete küberkuritegude ülevaate seisukohalt väärib eraldi väljatoomist üks Lõuna ringkonnaprokuratuuri mullune kriminaalasi ning kaks riigiprokuratuuri eelmise aasta kriminaalasja.

Lõuna ringkonnaprokuratuuris viidi kohtueelne menetlus lõpuni ning jõuti süüdimõistva kohtuotsuseni kohtuasjas nr 1-22-1105, kus Tartu Maakohtu 12.07.2022. aasta otsusega mõisteti Gert Pooga süüdi KarS § 213 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, s.o kelmuste ja arvutikelmuste, samuti dokumentide võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises. See kriminaalasi on Lõuna piirkonna seisukohalt oluline, kuna Gert Pooga, olles varem karistatud küberkuriteo eest ning kasutades ära enda teadmisi kübermaailmast, õpetas välja ning pani enda kasuks vähem kui kahe nädala vältel täistööajaga tööle inimese, kes sõlmis Gert Pooga nimel Telia Eesti AS-iga ja Tele 2 Eesti AS-iga kokku ca 200 lepingut teenusega M2M liitumiseks. Sellega saadi G. Pooga kasutusse suures mahus telefoninumbreid ning neid kasutades osteti Google Play keskkonnas digitaalse sisuga mänge. Samas jättis Gert Pooga teenuste eest maksmata. Tekitatud kahju oli kokku ca 35 000 eurot, mistõttu  on  Lõuna piirkonna vaates tegemist olulise mõjuga kriminaalasjaga.

Lisaks nimetatud kriminaalasjale viidi 2022. aastal kohtueelne menetlus lõpuni ning jõuti süüdimõistvate kohtuotsusteni kahes keskkriminaalpolitsei ja riigiprokuratuuri menetletavas kriminaalasjas, mis evivad olulist mõju.

Kohtuasjas nr 1-22-1608 mõisteti Artur Boiko Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 01.06.2022. aasta kokkuleppemenetluses tehtud otsusega süüdi KarS § 217 lg 2 p 3 ja § 120 lg 1 järgi selles, et ta laadis 2021. aasta juulis naabri parooliga kaitstud internetti kasutades RIA hallatavast PPA isikut tõendavate dokumentide andmekogust alla 284 942 unikaalset pildifaili ning salvestas saadud näokujutised enda andmekandjatele, ent täiendavalt ka selles, et Artur Boiko saatis naabri parooliga kaitstud internetti kasutades TTJA toonasele direktorile ja tema abikaasale ähvarduskirja.

Kohtuasjas nr 1-22-2606 mõisteti Anton Žoludev süüdi KarS § 213 lg 2 p 1, 3, 4, § 394 lg 2 p 3, § 209 lg 2 p 1, 4, 5, § 296 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Anton Žoludev pakkus internetifoorumites kasutajanime antpri alt küberkuritegusid sooritavatele isikutele teenust, mis seisnes küberkuritegude tulemusena kannatanute pangakaartidelt või -kontodelt saadud raha vastuvõtmises. Anton Žoludev võttis rahaülekandeid vastu maksesüsteemi PayPal kontodelt, leppis kaastäideviijatega kokku oma tasu suuruses, mis on 10–55% iga ülekande pealt, misjärel Anton Žoludev edastas neile enda kontrolli all olevate varipangakontode andmed. Seejärel teostasid tuvastamata kahtlustatavad peamiselt Saksamaa, USA, Itaalia ja Hispaania kannatanute teadmata ning nõusolekuta ajavahemikul makseid Anton Žoludevi poolt ette antud kontodele. Lisaks sellele osutas Anton Žoludev arvutikelmustest ja küberkuritegudest pärineva vara varjamise tasulist teenust, millele aitasid kaasa Igor Privalihhin, Alina Žoludev ja Vasily Gurov. Küberkuritegudest saadud vara suunas Anton Žoludev pangatehingute, krüptovaluuta, kinnisvara ostude, ehitus- ja remonditööde, edasimüügi vahendusel legaalsesse majanduskäibesse. Lisaks võimaldas Anton Žoludev teha tuvastamata küberkuritegusid sooritavatel isikutel rahaülekandeid peamiselt Saksamaa, Hollandi, Hispaania kannatanute krediit- ja deebetkontodelt internetikasiino keskkonna premium.com kaudu tema kontrolli all olevatele pangakontodele. Kohtuotsusega mõisteti Anton Žoludevilt, Alina Žoludevilt ja nendega seotud äriühingutelt kriminaaltuluna välja 1 238 588,15 eurot. Lisaks Anton Žoludevile mõisteti sama otsusega süüdi Alina Žoludev, Igor Privalihhin ja Vasily Gurov rahapesule kaasaaitamises.

Lisaks nimetatud kriminaalasjadele tuleb möödunud aastast eraldi tuua välja ka mahukas kriminaalasi, kus keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo ja riigiprokuratuur osutasid rahvusvahelise koostöö raames olulisel määral abi Ameerika Ühendriikide ametivõimudele. Selles kriminaalasjas kahtlustatakse Eesti kodanikke kelmuse, investeerimiskelmuse ja rahapesukuritegude toimepanemises, mis esitatud kahtlustuse kohaselt seisnes lühidalt selles, et 2014. aastal reklaamiti, et kahtlustatavate ettevõte pakub erinevate virtuaalvääringute kaevandamist, ja klientidele pakuti füüsiliste kaevandusseadmete asemel lepingulisi õigusi osale virtuaalvääringutest, mida kahtlustatavad genereerivad oma „kaugkaevandusteenuse“ abil. Taolisi lepinguid müüdi klientidele kokku enam kui 550 miljoni dollari väärtuses. Tegelikkuses ettevõttel kaevandamisvõimsust ei olnud, et lepinguid täita. Kui investorid soovisid osa oma väidetavast kaevandustulust välja võtta, osteti bitcoin’e börsilt (kasutades teistelt kannatanutelt saadud raha), s.o tegemist oli sisuliselt Ponzi skeemiga. Lisaks ärgitasid kahtlustatavad eelviidatud „kaugkaevandusteenuse“ kliente investeerima ka tulevasse virtuaalvääringute panka. Nad kaasasid selliselt 25 miljonit dollarit, ent kaasatud raha ei kasutatud panga asutamiseks, vaid suur osa rahast kanti edasi teistele kahtlustatavate kontrolli all olevatele äriühingutele.