Vahistamine
1. jaanuari 2022 seisuga oli vahistatuid 412 ehk 13% võrra vähem kui aasta varem (1.01.2022 — 472).
Kohtueelses menetluses viibis (1.01.2022) vahi all 136 isikut ehk 33% kõigist vahistatutest. Võrreldes möödunud aasta sama ajaga on kohtueelses menetluses vahi all viibivate isikute arv ja osatähtsus koguarvust oluliselt vähenenud — 1.01.2021 oli kohtueelses menetluses vahistatute arv 195 ehk 41% kõikidest vahistatutest (tabel 13).
Alates 1.09.2016 ei või kohtueelses menetluses esimese astme kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav olla vahistatud üle kuue kuu ning teise astme kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav üle nelja kuu. 1.01.2022 seisuga oli kohtueelses menetluses üle nelja kuu vahi all viibinud isikuid kolm ehk 2% kõigist kohtueelseks menetluseks vahistatutest (1.01.2021 — 22/11%). Kohtueelses menetluses üle nelja kuu vahi all viibijad olid kõik süüdistatavad narkokuriteos.
Riigi peaprokurör taotles perioodil ühe isiku suhtes I astme kuriteos vahistamise pikendamist üle kuue kuu ja kolme isiku suhtes II astme kuriteos vahistamise pikendamist üle nelja kuu. Kohus rahuldas kõik taotlused.
Alates 1.09.2016 võib alaealist isikut kohtueelses menetluses hoida vahi all kuni kaks kuud. Isikuid, kes vahistati alaealisena (kuni 18-aastaseks saamiseni), viibis 1.01.2022 kohtueelses menetluses vahi all 3 (01.01.2021 — 2). Antud alaealistest kaks olid süüdistatavad varguses ja üks röövimises või väljapressimises.
Tabel 13. Kohtueelses menetluses vahi all viibivate isikute seni vahi all viibitud aeg, 2018-2021
Jätkuvalt moodustavad kõige suurema osa vahistatutest narkokuritegudes kahtlustatavad ja süüdistatavad ning aastaga on ka selle kuriteoliigi osatähtsus suurenenud (1.01.2022 - 36%). Vähenenud on raskete eluvastaste kuritegude ja varguste tõttu vahistatute osatähtsus (tabel 14).
Tabel 14. Vahi all viibivate (nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses) isikute kuriteokvalifikatsioonid, 2018-2021
Konfiskeerimine
2021. aastal konfiskeeriti 190 erinevas kriminaalasjas kriminaaltulu 1 365 619 euro väärtuses (tabel 15). Võrreldes eelmise aasta sama ajaga konfiskeeriti vara ligi poole vähem. Kõige enam vara konfiskeeriti Riigiprokuratuuri menetlustes (663 566 eurot).
Suurim konfiskeeritud reaalne vara oli 155 300 eurot (narkootikumide müümine). Enam kui 5000 eurot konfiskeeriti 63 kriminaalasjas ja enam kui 100 000 eurot konfiskeeriti kahes kriminaalasjas.
Tabel 15. Konfiskeeritud vara, 2018–2021
Konfiskeeritud vara väärtus oli möödunud aastaga võrreldes oluliselt suurem Lääne RP-s, kuid ülejäänud ringkondades ja Riigiprokuratuuris konfiskeeriti võrreldes eelmise aastaga oluliselt vähem (joonis 14).
• Tsiviilhagide rahuldamiseks mõisteti välja 1 427 666 eurot (2020 — 2 329 433 eurot) (s.t varaga tagatud summad).
• Laekumata asenduskonfiskeerimisi oli 863 696 euro eest (2020 — 817 351 eurot).
• Lisaks hüvitati menetluse kestel vabatahtlikult 2 946 916 eurot (2020 — 1 110 119 eurot).
• Otstarbekusest prokuratuuris KrMS § 202 alusel lõpetatud kriminaalasjades laekus kahtlustatavatelt 2021.aastal riigile kokku 1 006 189 eurot.
• Sihtotstarbelisi makseid üldsuse huvides tegid kahtlustatavad KrMS § 202 alusel 2021.aastal kokku summas 59 100 eurot.
Dilaila Nahkur-Tammiksaar juhib Riigiprokuratuuri järelevalveosakonda. Prokuratuuris töötab ta alates 1989. aastast, mil määrati ENSV Prokuratuuri kantselei inspektori ametikohale. Varem on ta juhtinud ka Viru Ringkonnaprokuratuuri ning töötanud Justiitsministeeriumis erinevatel ametikohtadel. 2002. aastal pärjati ta aasta prokuröri tiitliga.
Helina juhib igapäevatööna PPA arendusosakonna analüüsibürood. Eelnev ametikoht Riigiprokuratuuri arendusosakonna meeskonnas tekitas temas sedavõrd suure huvi kriminaalmenetluse vastu, et prokuratuuri aastakokkuvõtet jäi ta edasi tegema ka peale prokuratuurist lahkumistki. Ning muidugi on need asutused omavahel niivõrd seotud, et kasu on siiani mõlemapoolne.