Alaealiste vastane seksuaalkuritegevus
Valdkonna eest vastutav Põhja RP vanemprokurör Andra Sild selgitas, et 2020. aastal süüdistuse saanud isikute arv Eestis tõusis võrreldes 2019. aastaga 9 isiku võrra. Ainsana langes süüdistuse saanud isikute arv Lõuna RP-s. Languse põhjuseks võib pidada asjaolu, et politseisse pöördumiste ja menetluste alustamiste arv aruandes käsitletavates kriminaalasjades võrdluses 2019. aastaga langes. Teistes ringkonnaprokuratuurides süüdistuse saanud isikute arv tõusis. Lisaks märgib vanemprokurör ära ka selle, et aruandluse hulka ei ole arvestatud KarS § 1411 lg 2, § 1432 ja § 1451 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid, mis tegelikult peaks tulenevalt nende olemusest samuti kajastuma alaealiste vastu suunatud kontaktsete seksuaalkuritegude statistikas.
Kiire kohtueelne menetlus alaealiste poolt toime pandud kuritegudes
Lõpliku menetlusotsuse saanud alaealisi oli 2020. aastal 765 ehk 21% võrra vähem kui aasta varem (2019 — 971). Võrreldes 2019. aastaga ei ole oluliselt muutunud 3 kuu jooksul tehtud lõplike menetlusotsuste osatähtsus koguarvust — 496 (65%) alaealise suhtes tegi prokuratuur menetlusotsuse kuni 3 kuu jooksul alates esimesest ülekuulamisest (2019 — 643/66%) (joonis 20).
Kuni 90 päevaga menetlusotsuse saanud alaealiste osakaal oli sarnaselt eelnevale aastale kõige kõrgem Viru RP-s (2019 — 72%, 2020 – 74%). Kõigis teistes ringkondades kuni 90 päevaga menetletud alaealiste osatähtsus vähenes (joonis 21).
Keskmiselt viidi menetlus laste osas läbi 92 päevaga, mida on 3 päeva võrra enam kui eelmisel aastal (2019 — 89) ja 6 päeva enam kui üle-eelmisel aastal (2018 - 87). Viru RP menetles alaealisi võrreldes eesmise aastaga keskmiselt 20 päeva võrra kiiremini (2020 - 71), samas Lõuna RP 33 päeva võrra kauem (2020 - 126). Lõuna RP pikem menetlusaeg on tingitud paari mahuka kriminaalasja pikemast menetlusajast ja personali liikumisest. Samas tuleb esile tõsta Viru Ringkonnaprokuratuuri alaealistele spetsialiseerunud prokuröride tublit tööd - Ida-Virumaa oli 2020. aastal ainus maakond, kus alaealiste kuritegevus kasvas. Kasv toimus eeskätt varguste arvu kasvu tõttu (2020 - 105, 2019 - 30) ning rohkem oli ka röövimisi (2020 - 8, 2019 - 1), kuid sellest hoolimata suudeti alaealiste kriminaalasju menetleda keskmiselt lausa 20 päeva kiiremas tempos kui eelmisel aastal. Lõuna RP peab põhjuseks prokuröride vähesust. Lääne ringkonnas oli alaealise suhtes läbi viidud menetlus keskmiselt 77 päeva pikkune ja Põhja ringkonnas 96 päeva pikkune.
Tabel 17. Alaealiste keskmine menetluspikkus, 2018-2020
Kiire kohtueelne menetlus alaealiste vastu toime pandud isikuvastastes kuritegudes
Valdkonna eest vastutav riigiprokurör Karin Talviste selgitas, et tulemuste järgi oli seis 2020. aastal parem kui varem – s.t järjest rohkem nendest menetlustest said menetletud vähem kui 3 kuuga (Põhja RP-l ja Lääne RP-l +10% kriminaalasjadest võrreldes eelmise aastaga, Lõuna RP-l +5%, Virul +3%), seega saab väita, et edasiminek on märgatav.
Eelmisel aastal tõusetus veidi ka tööjaotuse küsimus – alaealiste kannatanutega kriminaalasju menetlevad samad prokurörid, kes alaealisi õigusrikkujaid, s.t kui kogu töövaldkond on prioriteetne, tuleb prioriteetide seas omakorda prioriteete seada, mis tähendab paratamatult seda, et kõike korraga ja sama kiiresti ei jõuta.
Alaealiste vastane seksuaalkuritegevus, kiire menetlus alaealiste poolt toime pandud kuritegudes ning kiire kohtueelne menetlu alaealiste vastu toime pandud isikuvastaastes kuritegudes seati riigi peaprokuröri käskkirjaga 2018. aastal kuritegevuse vastasteks prioriteetideks. Eesmärk on ohvristamise lõpetamine (kuritegude avastamine) võimalikult paljude laste jaoks ja kiire reageerimine alaealise poolt toimepandud kuriteole, abivajaduse hindamine ja vajalike meetmete kasutuselevõtt. Alaealiste vastu toime pandud kuritegude puhul on eesmärk tagada kiire menetlusega alaealise kannatanu turvalisus ja turvatunne ning vajalike abimeetmeteni jõudmine.
Karin Talviste töötab prokuratuuris 2015. aastast ning on menetlenud nii lähisuhtevägivalla kui alaealiste kriminaalasju nii Tallinnas kui Tartus. 2019. aastal asus ta riigiprokuröri ametikohale ning tema põhiülesanded on kannatanute, sealhulgas alaealiste kannatanute parem kaitse, aga ka perevägivallakuritegude menetluspraktika ja -põhimõtete ühtlustamine.
Andra Sild asus 1991. aastal referendina tööle toonasesse Tallinna linna Lõuna rajooni prokuratuuri. 1993.aastal nimetati Andra Tallinna linna prokuratuuri abiprokuröri ametikohale. Pärast väikest pausi naases Andra prokuratuuri 1997.aastal. 2004. aastal sai temast ringkonnaprokurör ja ta tegeles aastaid alaealistega seotud kuritegude uurimisega. 2016.aastast juhib Andra Põhja Ringkonnaprokuratuuri alaealiste ja lähisuhtevägivalla kuritegude osakonda. Andra Sild on ka seksuaalkuritegude kontaktprokurör.